KUMMALINE SOOME-UGRI ILM: Pea iga eenets saab endale isikliku aabitsa

Märtsi keskel ilmub Peterburis esimene eenetsikeelne aabits, mida trükitakse 200 eksemplari, kokku on soome-ugrilaste hulka kuuluvaid eenetseid 221, kellest emakeele valdajaid vaid 43.

Enamik eenetsitest elab Taimõri poolsaarel, kahes tundra külas – Potapovos ja Vorontsovos. Eenetsi keelt aga valdab vaid 43 inimest, teatab Fenno Ugria asutus Venemaa 2010. aasta rahvaloenduse andmeile tuginedes.

Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte hulka, mida kõnelevad rahvad on neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid, matorid ja koibalid, kelle keel aga on täielikult hääbunud.

"Eenetsite tänapäevane enesenimetus on "ennetše", mis tähendab meest, inimest. Selle nimetuse võttis kasutusele lingvist, eenetsi keele uurija Prokofjev 1937. aastal. Eenetsid nimetasid end isklanninimede järgi ning alles 1970. aastatel juurdus etnonüümina „eenets"", selgitab Eesti Rahva Muuseum oma koduküljel.

Esimene eenetsikeelne trükis ilmus aastal 1995 ja selleks oli Luuka evangeeliumi tõlge. Tähestik loodi 1986.

Eenetsikeelse aabitsa väljaandmise välja andmise eesmärgiks on aga luua ja juriidiliselt kinnitada eenetsi kirjakeel.