Laupäeval näeb “Ilu elab. Eput päe” festivalil Muhu saare disainerite verivärsket loomingut
Nagu pikk päev täis kohtumisi avatud ateljeedes, silmaringi avardavaid loenguid ja isetegemisevõimalusi näitab, ei sünni see looming mitte tühjalt rannalt, see on võrsunud, kõrs ja õis haaval, Muhu kultuuri- ja käsitöötraditsiooni rammusast ja viljakast adruvallist.
Kõik need tüdrukud, kes eelmise sajandi alguses mandril suiliseks käisid ja talviti enesele värviküllast veimevakka meisterdasid, ei osanud uneski näha, kui elujõuliseks kujuneb nende pärand.
Toona armastusega tikitud saani- ja sängitekkidest, pättidest ja särgipihtadest nopivad tänapäeva disainerid motiive ja mustreid ja sobitavad neid mänguliselt moodsatele materjalidele, delegeerides osa tikkimise-pistetest ka tarkadele masinatele. Muhu mustreid maalitakse portselanile, trükitakse kodutekstiilile, isegi kalossile ja kummikule, rääkimata mobiili- või sülearvutikotist.
Põhimõte teha sama ilusasti kui oma küla kõige ilusam rõivas ja veel natuke ilusamini ongi vast üheks põhjuseks, miks Muhu mustrite varasalv on niivõrd unikaalne.
Muhu rahvarõivastele omane värvide ja mustrite pillerkaar ei jäta kedagi külmaks, küllap seetõttu ka suur osa mandri rahvatantsijatest riietavad end uhkusega Muhu naiseks või suisa pruudiks! Mis saladus selles Muhu kiperoosas või roosimise kunstis peidus on, mis nõnda esimesest pilgust armuma paneb, sellele leiame üheskoos pika päeva jooksul kindlasti vastused.
Eesti Kunstiakadeemia professor ja moedisaini osakonna juht, saarlane Piret Puppart avab “Ilu elab. Eput päe” Muhu Muuseumis Koguval, 11. juulil kell 11 loenguga rahvarõivastest, mis on kaasaja moeloojatele ammendamatu inspiratsiooniallikas. (Eesti Rahva Muuseumi näitusel “Külatänavalt punasele vaibale” seisid kõrvuti Arne Niidi, Aldo Järvsoo, Tiina Talumehe, Katrin Kuldma. Lilli Jahilo jpt loominguga ka Piret Pupparti ja Gea Prometi rahvuslike motiividega kleidid.)
Keda huvitab aga Muhu tikandi ajalugu enne kuulsat lilltikandit, mis ju alles saja-aastane, see saab teadmisi Muhu muuseumi ettekandest algusega kell 11. 45. 12.15 kõneleb samas Rein Saksakulm Muhu naise jäädvustustest ajaloolistel fotodel.
Seejärel on üle kogu saare avatud käsitööliste ateljeed ja osaleda saab töötubades – õppida näiteks Muhu vanemat tikandit Oad ja Eed ruumides Liiva keskuses, valmistada messingust ehteid Nõmmkülas, nahast käepaelu Koguval jpm.
Õhtu kulmineerub kell 21 Liiva värskes turuhoones “Muhu moodi moodi loodi” särava moeshow'ga. Näha saab üheksat kollektsiooni, neist kaks meestemoodi! Autoriteks Anne Keerd, Gea Rahel Promet, Kätli Saarkoppel-Kruuser ja Heli Kiverik, Pille-Riin Luht, Piret Lember, Piret Tärno, Triinu Traumann ja Veiko Jääger. Tund enne show algust on turuplatsil avatud ka Muhu moebrändide pop-up pood.
Nagu Piret Puppart on öelnud: “Kui näed ilusates riietes inimest või oled ise ilusasti riides, siis sa tunned ennast hästi ja naeratad endale peeglist. Moe üks eesmärk ongi muuta inimese päev positiivseks!”. Turuhoones on vaatamiseks ka Muhu-teemaliste waldorf-nukkude näitus, autor Õnnely Rahu.
“Ilu elab. Eput päe” korraldajate jaoks on oluline Muhu loojaid nende südamest sündiva ja eheda loomingu eest tunnustada ning ühel päeval aastas seda kõigile huvilistele tutvustada. “Muhu muster on teatavasti Eestis tuntud ja laialt kasutatud motiivistik, kuid tegelikkuses on Muhu pärand palju enamat kui naiste miinikollane siilik või männakiri meeste soesärgil.
“Eks me ju kõik teame, et Muhu saar on üks väga eriline koht, kus looming lööb õitsele ja inspireeriv keskkond nii loodusest kui rikkalikust pärandkultuurist mõjutatuna ärgitab kogu oma ilus nii uusi kui taasleitud ideid moe- ja disainikeelde panema. Ilu avaldub Muhus igapäevaelu osana nii üllatavalt mitmekesistes ja kaunites vormides ning loojana ei saa me mitte vaiki olla ega seda ilu jäädvustamata jätta”, tunnistavad Gea Promet ja Triinu Traumann, ühed paljudest festivali õhinapõhistest eestvedajatest.
Ajakava Facebookis.
