Metsaregistrisse andmete kandmiseks tuleb edaspidi metsaomanikult luba küsida
Kui praegu võib juhtuda ka nõnda, et mõni metsafirma tellib metsakorralduse teda huvitavale metsatükile, ilma et ta selle tarvis omanikuga läbi räägiks ning esitab ühtlasi värsked andmed metsaregistrisse kandmiseks, siis muudatuse jõustudes tuleb selleks küsida maaomaniku luba.
Ministeeriumi hinnangul aitab muudatus kaitsta metsaomanikke pealetükkivate kokkuostjate eest, sest omaniku kontroll tema metsa inventeerimisandmete üle suureneb.
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve sõnul pole probleem n-ö võõra metsa korraldamisega siiski kuigi suur.
„Aastas on keskkonnaagentuuri poole pöördunud vähem kui kümme metsaomanikku, kes on teada andnud, et metsaregistrisse on tema teadmata ilmunud uued inventeerimisandmed,“ märkis Järve, täpsustades, et aastas esitatakse metsaregistrisse keskmisel 10 000 kuni 11 000 kinnistu inventeerimisandmed.
Kui omanik on Järve sõnul soovimatute andmete registrist eemaldamist taotlenud, arhiveeritakse need.
Ta möönab, et juhtumeid, kus metsa on inventeeritud ilma omaniku teadmata, võib ette tulla rohkemgi, sest alati ei tarvitse omanik sellest keskkonnaagentuurile teada anda.
Kuidas andmete esitamine registrisse praegu käib
Metsa inventeerimise ja inventeerimisandmete metsaregistrisse esitamisega tegelevad ettevõtted, kellel on metsakorraldustööde tegevusluba.
„Tavaliselt tellib metsainventuuri metsaomanik, metsakorraldusettevõtte tunnistusega metsakorraldaja teeb metsas välitööd, ettevõtte töötleb andmed ja esitab need metsaregistrisse,“ selgitab Järve. Keskkonnaagentuur kontrollib andmete vastavust metsanduslike õigusaktide nõuetele, tehes seda vajadusel ka metsas ning kui andmed on korrektsed, kannab need registrisse.
Kui andmetes esineb vigu, keeldub keskkonnaagentuur registrikandest, esitades ettevõttele ka vigade põhjused, misjärel saab ettevõte vead parandada ja andmed uuesti registrisse esitada.
Metsainventuuri ei pruugi omanik otse tellida, vaid on selle volitanud teisele isikule, mõnele metsamajandusettevõttele või metsaühistule.
„Kahjuks on esinenud juhtumeid, kus metsakorraldusettevõte on esitanud metsaregistrisse inventeerimisandmeid kontrollimata, kas inventuuri on ikka tellinud omanik või on tellijal olnud omaniku volitus,“ möönis Kristel Järve. Keskkonnaagentuuril omaniku nõusoleku või volituse olemasolu kontrolli võimalus praegu aga puudub.
„Registri põhimääruse muutmise järel ei ole metsakorraldusettevõtetel enam võimalust omaniku nõusolekuta metsainventeerimisandmeid keskkonnaagentuurile registrisse kandmiseks esitada,“ rõhutas Järve.
Teatud puhkudel ilma metsaomaniku loata
Ühtlasi on keskkonnaministeeriumil kavas teinegi määrusemuudatus, mis võimaldaks registrisse kantud metsaandmeid teatud juhtudel kasutada lihtsustatud korras ilma metsaomaniku volituseta.
„Kui kehtiva korra kohaselt on üksnes metsaomanikul õigus näha metsaregistrist kõiki oma omandiga seotud andmed ja teistele isikutele andmete väljastamiseks on vaja metsaomaniku volitust, siis edaspidi on selgetel eesmärkidel võimalik andmeid kasutada ka lihtsustatud korras,“ selgitab keskkonnaministeerium pressiteates.
Ministeeriumi hinnangul on näiteks ebaproportsionaalselt koormav küsida metsaomaniku nõusolekut algandmete kasutamisel metsa inventeerimiseks, metsaomaniku nõustamisel ja metsaühistu tegevusel metsaomaniku esindajana. Seepärast on vaja kinnitada erandid, mille puhul on võimalik saada metsaomanike huvides kasutatavaid andmeid lihtsustatud korras, seisab pressiteates.
Kui juurdepääs antakse, ei tähenda see automaatselt õigust vaadata ja alla laadida kõiki metsaregistri andmeid, vaid üksnes neid, mida on vaja kasutada määruses sätestatud eesmärgil.
Küsimusele, kas asjaolu, et kui metsa algandmeid võib lihtsustatud korras ilma omaniku volituseta kasutada metsa inventeerimiseks, metsaandmeid sel juhul siis hoopiski laiemalt kättesaadavamaks ei muuda, vastas Järve, et õigustamata isikud neid kasutada ei saa.
„Metsainventeerimisandmeid kasutatakse registri infosüsteemis, kus täisandmetele ligipääsu õiguse saavad isikud üheselt tuvastatakse, ning nende tegevus, sh andmete vaatamine logitakse,“ selgitas Järve.
„Täisandmetele ligipääs on reguleeritud rollipõhiselt, s.t õigustamata isikud ei saa neid kasutada. Täisandmete kasutusõiguse saavate asutustega sõlmitakse metsaregistri kasutuslepingud, kus sätestatakse nii andmete kasutamise õigused kui ka selle rikkumisega kaasnevad sanktsioonid.“
