Ootamatu uuringutulemus: sageli pole elatisrahavõlas süüdi mees, vaid hoopis süsteemi ebaõiglus

Eestis kehtiv laste elatusmiinimumi määr on liiga suur ja kohtleb vanemaid ebavõrdselt, mille tõttu ummistavad kohtusüsteemi lahku läinud vanemate vaidlused. Uuringud näitavad, et vildakat süsteemi peaks muutma.

Oletame, et teil on viieliikmeline pere ja ühel päeval teete mingil põhjusel otsuse elukaaslasest lahku minna. Püüate saada kokkuleppele, kuidas lahus elades oma kolme last toetada ja kasvatada, aga ei jõua ühisele meelele. Järgneb kohus, kus kõige levinumaks lahendiks on see, et lastest lahus elav lapsevanem peab maksma igale lapsele elatisraha 292 eurot kuus.

Mõistetav, miks elatisraha vaja on, aga uuringud ja statistika näitavad, et elatismiinimum 292 eurot on Eestis elatustaseme ja perede reaalsete kulutustega võrreldes liiga suur. Sõltuvalt suhtluskorra olemasolust ja laste arvust vähenevad lastega (juriidiliselt) koos elava vanema kulud varasemaga võrreldes 100-600%, ehk laste kuludest saavad tulud lastest. Samal ajal suurenevad lastest (juriidiliselt) lahus elava vanema kulutused lastele varasemaga võrreldes 200-700%.

Maaleht analüüsis ühe Eesti viieliikmelise pere ema ja isa tulude ja kulude muutust olukorras, kui nad peaksid lahutama. Tulemus oli üllatav ja selgelt kaldu ühele poole, kuigi Eesti seadused seda lubada ei tohiks.