R.I.P. demokraatlik planeerimine Eestis (1995–2015)

Tunamullu muudetud planeerimisseadus kaotab demokraatial põhineva, iga kodanikku kaasava planeerimisprotsessi ning kehtestab senise kaasava planeerimise asemel teavitava planeerimise, mida sisuliselt ei saagi vaidlustada.

Sellist seisukohta jagavad arvukad arhitektid, planeerijad, maastikukujundajad, sisearhitektid, omavalitsuste ametnikud, riigi- ja eraettevõtete juhid, kes 2015. aastal, kui uus seadus jõustus, sellest ka avalikult märku andsid. Nimelt leiavad nad, et see on vastuolus põhiseadusega ning Euroopa regionaalset ja ruumilist planeerimist suunava harta põhimõtetega. Seadus ei toimi, või kui toimib, siis ainult abivahendina Rail Balticu läbisurumiseks, sest riik on kodanikelt ära võtnud võimaluse osaleda planeerimist puudutavates protsessides, leiavad eriala spetsialistid. Strateegiliste ja ruumiliste planeeringute koostamisega tegelnud OÜ Head osanik ja juhatuse liige Kaur Lass ütleb, et seni olid üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering väga selgelt riigi pädevuses ning üld- ja detailplaneering sama selgelt kohaliku omavalitsuse pädevuses. Nüüd aga on seaduses sõnastatud mõiste "riigi eriplaneering", mis Lassi hinnangul tähendab, et riik võib alati omavalitsuse pädevuse üle võtta ehk toimetada ka tema territooriumil oma tahtmist mööda. KOVi ja kodaniku arvamust sel juhul aga arvestama ei peagi.