Aga nii see on! Tõeks on saanud see muinasjutt. Praegu teatakse Varnja–Kasepää–Kolkja kolmikkülas Herling Mesit kui üht kogukonna äratajat-ühendajat.

Herling jõudis Peipsi äärde üheksa aasta eest, kui pani piirivalvur Markoga leivad ühte kappi. Avasid Mesi tare kodumaja nimelise majutuse.

Kogukonna hinged Herling ja Marko Mesi oma Mesi tare kodumaja ees Varnja külas. Sealpool, kuhu nad vaatavad, lõpeb peagi tee ja algab soo.

Mesi tare kodumaja kõpitsemine andis võimaluse taaskasutusele võtta ka vanad aknad.

Seal on kõik teisiti kui euroremonditud hotellis. Traditsioonilises Peipsiääre vanausuliste talus on omal kohal samovar, puudega köetav pliit koos lamamisaluse ehk ležanka-sankaga, ikoon ja suur sibulate kuivatamise-sorteerimise saal. Köögis ja saunades puudub kraanivesi. Ja just see paelubki tulijaid.

Kui Mesi tares paremal pool olev pliit köetud, võib minna vasemal toas olevale soemüürile sankale ehk ležankale lesima.

Samovaridega maja

Vähe veel! Herling ja Marko hakkasid ööbimiseks ümber kohandama ka Peipsi ääre vanu paate, mis muidu oleks rannas mädanenud või tuleroaks läinud. Nii on järve veeres ankrus ja kaldal mitmeid eksootilisi ööbimispaikasid, kõik paatidest tehtud. Ühes isegi saun sees.

Marko Mesi ööbimiseks kohandatava paadi juures.

Koos Peipsiveere kultuuri avastamisega jõudis Herling samovaride juurde. Armus neisse nii, et on praeguseks juba terve majatäie kokku kandnud. See kannab nime Samovarimaja.

„Kui kohalikud mulle Samovarimaja avamisel samovari kinkisid, sain aru, et olen omaks võetud,“ rõõmustab Herling oma mitmesaja samovari keskel särades.

Samovarimaja pole lihtsalt maja, kus palju samovare ja lugusid, vaid see on ka kogukonna kooskäimise koht. Matuselaudagi on sinna kaetud. Ja paljudele Sibulateel Varnja kanti jõudnutele avab kohaliku kultuuri ukse just Samovarimaja. Herling on selgeks saanud ka kohaliku imejoogi, põdrakanepist ivanitee ehk ivan-tšai valmistamise.

Samovarimaja täies hiilguses.

Järveta järv

Peipsi veerele kodu loonud Mesi peret tegi kurvaks, et järveäärne rahvas järve ei näegi ja paljudes paikades on raskusi ka sinna pääsemisega. Kõrkjad vohavad vägevalt! Osa talude juurest viivad järveni kanalid, aga needki on täis kasvanud.

Igatahes pandi kogukonnaga pead ja rahad kokku, et endale rand luua. Edasisest vestis mullu vallaleht Peipsiääre Teataja: „Algatusega liitusid nii noored kui eakamad kohalikud, nii eestlased kui vene vanausulised. Üheskoos koguti kokku raha ning telliti sügisel kopatööd. Peale talvist tahenemisperioodi toimusid 30. aprillil ühised talgutööd, kus kaldaäärne puhastati kividest ja juurikatest.“

Herling lisab kogukonnaranna pingil istudes, et igaüks avitas võimete kohaselt, kas kaasa lüües või kas või 10 eurot annetades. Eelmisest aastast on rand peesitamiseks ja ujuma minekuks valmis. Kena silt suunab sinna kuulsa Voronja galerii juurest.

Süvendatud ja kõrkjatest puhastatud kogukonna rand koos kogukonna pingi ja Herling Mesiga. Siin saab nüüd igaüks peesitada ja ujuda.

Tassipuu päästmine

Peipsi äär paelub oma imelis-erilise kunstimaitsega. Varnja naaberkülas Kasepääl asub turismimagnet tassipuu, mille otsas ripub sadakond tassi, meenutamaks vanausuliste kommet mitte jagada oma toidunõusid võõrastega. Nii olnud kõikjal kodudes igaks juhuks hulk tasse, kuni ühe talu omad hoopis teeveerse puu otsa kolisid.

Taassündinud tassipuu. Kui mööduja soovib, võib ka oma tassi sinna siduda.

Paraku leidsid vandaalid puu üles, peksid tassid puruks. Just Herling oli siis üks neist, kes kogukonna ja tuttavate toel puud taastama tõttas. Praegu säravad seal tassid taas täies hiilguses.

Ka teine eriline taies võib olla ohtu sattumas. Nimelt mänguasjade aed Varnja küla alguses, kus külatänavat ääristavale plangule riputatud ja selle ette istuma pandud sadu lelusid. Hiljaaegu läks aia looja taevastele radadele ja Herling peab praegu plaani, kuidas küla üks sümboleist ikka elus ja arengus püsiks.

Koos Sibulatee võrgustikuga on auhinnatud ägedamate sibulamüüjate müügipunkte, ja ennäe: konkurents ning pisike soov naabrist parem olla on elule hoogu andnud. „Kui varem müüdi ainult sibulaid, siis nüüd on meie perenaised hakanud ka pirukaid pakkuma,“ rõõmustab alati rõõmus Herling.

Kõrval muheleb Marko, kellest poolkogemata on saanud kogukonna võtmehoidja – inimene, kes siis, kui pererahvas eemal, majadel silma peal hoiab. Ja kui keegi oma pärisvõtme ära kaotab, on Markole antu igati abiks olnud.

Hullult tubli ideede generaator ja teostaja

Peipsiveere 35liikmelise kogukondliku koostöövõrgustiku Sibulatee juhataja Liis Lainemäe:

Kui Sibulateel korralikumalt ringi vaadata, siis jõuab külaline varem või hiljem Herlingu juurde. Ta on hullult tubli naine!

Varnja küla üks kogukonna hingedest on just tema. Alati abiks, alati pakub välja ideid. Ja mis peamine – ta ka teostab need ideed. Herling on loonud Varnja külla ka Sibulatee esimese tänavaraamatukogu. On eest vedanud nii kohalikele kui külalistele olulist Varnja kalalaata. Aitab piirkonna tublidel alustada oma ettevõttega.

Maalehe konkurss – „Kogukonna hing 2022“

Konkurss väärtustab tegusaid, aktiivseid, toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes viivad elu Eestis edasi oma kogukonnas tegutsedes.

Žürii valis 137 esitatud kandidaadi hulgast välja 10 nominenti, kelle lood toome Maalehes lugejateni maist juulini.

Võitja valivad lugejad Maalehe veebikodus. Võitja kogukonnale korraldab Maaleht auhinnaks meeleoluka simmani.

Kogukonna hinge aitab leida Coop.