Märjamaal asuvate külade Teenuse, Luiste ja Urevere külavanem Maris Leemets elab nädala sees Harjumaal, kuid sõidab igal vabal hetkel koos perega Teenuse külas asuvasse maakodusse. „Minu kogukond asub siin. Linnas käime pärast tööd ja kooli magamas, siin käime päriselt elamas.“

Ütled Ruhnu saarel nime Marten Riisenberg ja pole kedagi, kes teda ei teaks. „Ta on suur,“ öeldakse. „Särav ja alati oma arvamusega. Ja mõned ta mõtted on vahel liiga suured.“

Setomaa suurimas külas Mikitamäel tuiskab paljajalu ringi Piret Kase. Ta on nagu väsimatu Duracelli jänes, kes kannab kõrvas kuular-mikrofoni, et telefonikõnede ajal saaks kätel käia lasta.

Viljandimaal Võrtsjärve-äärses Valma kalurikülas elati juba 5000 aastat tagasi. Tänapäeval on see tuntud kui Eesti kõige külalislahkem küla, kus elu hoiab käimas külamaja perenaine Anne Schvede.

Vale puha, et Võrumaa on vaene ja Rõuge vald kidub! Seltsielu mootorvedur Malle Vissel ja Kangsti kogukond tõestavad, et lahke lauluhääle ja hääde mõtete toel lendavad toimetused kõrgelt kui kevadlõokesed.

Maalehe ja Coopi korraldatavale menukale konkursile laekus tänavu 162 ettepanekut. Žürii valis välja kümme kandidaati, kelle elust-olust ning tegemistest peagi Maalehe veergudelt lähemalt lugeda saab.

Rahva hääl on rääkinud: Maalehe ja Coopi konkursi „Kogukonna hing 2023“ võitjaks, säravaks külaelu entusiastiks ja toetajaks on tänavu majakavahi tütar ning viie lapse ema Kristiina Adamson Harjumaalt Suurupist.

Maalehe ja Coopi korraldatav „Kogukonna hinge“ konkurss on jõudnud sinnamaale, et kümne finalisti seast tuleb välja valida võitja. Hääletada saavad kõik lugejad 1. augusti hilisõhtuni.

„Meil on siin kõik olemas ja mina külavanemana ei pea muretsema kallite ehitusprojektide pärast, vaid soovin tekitada ja arendada kõiki inimesi siduvat kogukonnatunnet,“ kirjeldab Lümanda külavanem Anni Roost oma kodukohta.

Põlvamaal asuva Karilatsi külavanem Maie Asur on tõmmanud kahes vallas asuvas külas elu käima. Küpsetab legendaarseid lihapirukaid, aitab külaseltsile lahedate ürituste jaoks raha teenida, ja kui vaja, mängib ka luuajalgpalli!

„Mina teen asju siis, kui liblikad on kõhus, vastu tahtmist pole mõtet punnida,“ räägib Jõgevamaa Kääpa kogukonna hing Annika Oras.

„Kui ühtmoodi ei saa, saab teistmoodi. Ja kui nii ka ei saa, siis tuleb ise teha,“ sõnastab oma elu- ja tegutsemisfilosoofia Hiie Nugis Jõgevamaalt Tapiku külast.

Tänavu teist korda toimuvale „Kogukonna hinge“ konkursile laekus ligi 200 ettepanekut. Nende hulgast valis žürii välja kümme kandidaati, kelle tegemised peagi lugejate ette jõuavad.

Maaleht ja Coop otsivad taas kord Eestimaa tragisid külahingesid, et premeerida üht aktiivset kogukonda suure simmaniga.

25. august läheb Läänemaal Kõmsi ja Ridase kandi ajalukku kui suur ja imeline peopäev, millega tähistati Lilia Urbi võitu „Kogukonna hinge“ konkursil.

„Kõige rohkem on puudu sellest, et me kas ei raatsi või oska teist tunnustada. Ütled midagi head ja saad kohe vastu: mis sa tahad?“ leiab Tihemetsa kogukonna õitsengu oma südameasjaks võtnud Dea Jürimäe.

„Margit on äratanud elule peaaegu 18 aastat seisakus seisnud küla, ta on tõeline kogukonna hing,” kiidab Peri külavanem Innar Lutsar.

Eesti loodepoolseimas tipus Saaremaal Undva külas elab Anneli Teppo-Toost abikaasa Meelisega. Anneli plaan oli luua suvekodu, et lärmakast linnaelust üksinduses puhata, kuid läks teisiti – nüüdseks on ta aastaid olnud külaelu üks omanäoliseim eestvedaja.

Salutaguse külas on noorsootöötaja Katrin Ilau õuest saanud tegus külakeskus, kus noored unustavad mobiilide kasutamise ning toimetamist jätkub ka vanematele-vanavanematele.

Pärapõrguna näivat paika paradiisiks kohandav naine miksib vanausuliste kultuuri kokku pööraste ideedega, käivitab kogukonda ja rajas külale isegi supelranna.