Perearst puukborrelioosi diagnoosimisest: keeruliseks läheb siis, kui punast laiku nahale ei teki

Perearst Piret Rospu tõdeb, et puukborrelioosi diagnoosimine on mõnikord paras peavalu ja täpsematetest diagnostilistest vahenditest oleks palju abi.

Sel nädalal kirjutas Maaleht pikemalt puukborrelioosist ja selle diagnoosimisest. Vaid 33% borrelioosi haigestunutest sai mullu oma diagnoosi kliinilise pildi ja puugiründe seose põhjal. Loe lugu siit: Puukborrelioosist on saanud kurnatud inimeste moehaigus.

Kui patsient pöördub perearsti poole puukborrelioosi kahtlusega, on perearst Piret Rospu sõnul lihtne lugu nende patsientidega, kellel on tüüpiline punane (või mõnikord violetne) laik, mis üha suureneb ja mille läbimõõt ulatub üle viie sentimeetri.

„Iseloomuliku laiguga patsientidel ei ole vaja oodata mitu nädalat, et antikehad verre tekiks ja ei ole vaja ka nahast proovitükki võtta Borrelia-bakteri DNA määramiseks,“ märgib Rospu. Tema sõnul piisab diagnoosimiseks äratundmisest ja mõnikord tuleb diagnostilise abivahendina kasutada joonlauda. „Selliseid ilusa laiguga patsiente olen tänavu näinud mitmeid, kõhutunde järgi on neid rohkem kui varasematel aastatel.“

Keeruliseks läheb lugu perearsti sõnul siis, kui patsiendil tüüpilist punast laiku ei teki (kolmandikul borrelioosiga haigetest) ja patsient puugirünnet ei mäleta (kaks kolmandikku borrelioosiga haigetest). Borrelioosi muud kaebused on väga mittespetsiifilised: väike palavik, külmavärinad, haiglane enesetunne, liigesevalud (kolmandikul haigetest), südamepekslemine, peapööritus jpm. Rospu sõnul võivad sarnased kaebused esineda vähemalt 50 muu haiguse korral, ja kui need ebamäärased sümptomid põhjustavad patsiendile vaeva, siis põhjuse leidmine ei pruugi olla lihtne. „Sageli laob kihi keerulisust veel see, kui inimene on juba varem borrelioosi põdenud ja teame, et kokkupuudet näitavad IgG-tüüpi antikehad võivad elukestvalt veres püsida. Nakkusarstide terane pilk on kahtlastel juhtudel sageli abiks,“ selgitab perearst.

„Borrelioosi ravile järgnevast väsimusest võiksid kõik põdenud teada. Kuni aasta pärast Borrelia-bakteri edukat hävitamist võivad püsida borrelioosisarnased kaebused nagu väsimus, udune mõtlemine või rändavad lihase-liigesevalud. Arvatakse, et see on bakteri poolt üles ärritatud immuunsüsteem, mille rahunemine võtab aega,“ selgitab Piret Rospu. Ta lisab, et uuringud näitavad, et korduv antibiootikumide tarvitamine nende patsientide enesetunnet ei paranda. „Sarnaselt kroonilise väsimuse sündroomi või pika COVIDiga ei ole borrelioosijärgsete pikaajaliste kaebustega patsientide aitamiseks tänapäeval veel häid vahendeid.“