Kuidas on lood aga hygge'ga selle kodumaal?

Elanike arvult Tartu ja Viljandi vahele jäävat Herningit Kesk-Jüütimaal võib küll hygge-linnaks lugeda. Hotellis tervitavad tulijaid ehitud kuusk ja päkapikumütsides teenindajad. Reception'i nurgas seisab lauake koogikeste ja snäkkidega, et näljane tulija kohe midagi hamba alla saaks. Juba see õhustik on meeldiv ja mugav.

Jõulueelne Taani, Herning

Kahekordse punasest kivist Itaalia stiilis (galeriidega) linnateatri nurgalt saab alguse ülipikk tuledes jõulutänav. See särab soojalt ja hubaselt, ning seda, et energiakriis oleks, ei paista küll kusagilt. Mis sellest, et lume asemel peegelduvad tuled vihmaveeloikudes. Tänava kohale on riputatud jõuluvanikud, südamed keskel. Tänavaäärsetel platsidel on elektritulukeste kettidega markeeritud põhjapõdrad, saan, jõuluvana tool, kuused jne.

Tänavat palistavad mõlemal pool toidukohad. Mitte Hessid ja kiirsöögikohad, vaid restoranid ja baarid, sekka pubid nagu Iirimaal. Ja Taani pubides, muide, tohib suitsu teha. Kohvikutest tuleb kohvi ja saiakeste lõhna. Just saiakeste lõhn ongi ju üks hubasuse tunnuseid.

Kus parajasti toidukohta pole, seal on kauplused. Tihti kuused või laternad ukse ees ning punasekirjud talvemütsid vaateaknal. Riidepoed, kus domineerivad soojad heledad rõivad. Kampsunite ja džemprite keskmine hind on 400–600 kohaliku raha vahel (suhe euroga 1=7,4). Loodus- ja tavakosmeetika poed, tekstiilipoed (Herning on ajalooline tekstiilitööstuse linn), spetsiaalsed jõulupoed, küünla- ja laternakaubad ning muu, mis sellise tänava äärde sobib. Ja ei ühtegi supermarketit!

Tere tulemast-snäkilaud Herningi hotellis.