Viis soovitust, keda valida siis, kui ükski kandidaat ei tundu täiuslik

Esiteks – kindlasti tuleb hääletada ja veenda ka kõhklejatest tuttavaid. Riigikogu saab valitud muidugi olenemata osalusaktiivsusest, kuid mida rohkem hääletajaid, seda enam kajastab tulemus ühiskonna eelistust. Mis ongi ju vabade valimiste mõte.

Teiseks – erinevalt kohalikest valimistest on riigikogu omad eelkõige erakonna valimine. 968 seekordsest kandidaadist jõuab lõpuks parlamenti (või valitsusse) keskeltläbi iga kaheksas, ülejäänutele antud hääled toetavad nende edukamaid nimekirjakaaslasi. Ja kuigi seaduse järgi on riigikogu liige oma mandaadis vaba, teame, et praktikas järgitakse parlamendihääletustel enamasti ikka erakonna suunda.

Seega pelgalt sümpaatse (või tuttava) kandidaadi otsimise asemel tuleks otsustada, millise erakonna poolt olla soovid, ja siis nende nimekirjast endale sobivaim inimene leida (või ka lihtsalt esinumbri poolt hääletada).