Ta lisas, et oleks hea, kui Eestilgi oleks oma tank, mida väljaõppel kasutada, praegu õpivad ajateenijad tanki tundma video- ja. pildimaterjali abil.

“Kahe aasta pärast, mil meil jälle toimub ohvitseride väljaõpe, korraldame samalaadse ürituse. Et ka ajateenijad saaksid parima pildi ette plaanime kaasata võimalikult palju sõjatehnikat, ilmselt tanki puhul tähendab see jälle Läti roomikmasina Eestisse toomist. Eilne õppus näitas, et ka üsnagi eakas tank suudab ajateenijatele anda aimu sellest, mis on taolise sõjamasina läbidusomadused ja mis tõketest ta üle ei saa,” ütles Viljaste.

Tehistõkete ja barrikaadide ehitus algas juba eelmisel nädalal.

„Masinaga lõime pinna sisse jämedaid palke, nende vahele panime liiva, tahaks küll vaadata, mis masin suudab sellise tõkke ületada,” rääkis pioneeripataljoni ajateenija reamees Valeri Karpljuk.

Ürituse eesmärkideks oli näidata ajateenijatele, mida suudavad tankide ja soomukite tarvis loodud tõkked neile teha ja demonstreerida mitmete soomus- ja roomikmasinate läbimisomadusi.

„Need tõkked on meil standardsed, me ehitame neid aastast aastasse. Siinkohal on ajateenijail võimalus vaadata, kui palju millestki kasu on,” rääkis pioneerpataljoni pioneerikooli nooremallohvitseride kursuse ülem leitnant Marten Suur

Lisaks saadakse tema sõnul ehitamise käigus teada, kui kaua üht või teist tõket ehitatakse, mis vahendeid vaja on ja kui keerukad need tööd on.

Nähtu põhjal võib järeldada, et talvises Eestimaa metsas on täiesti võimalik nii ratas- kui roomikmasinaid hätta seada. Kraavidest ja eskarbist ratassoomukid ei üle minema ei hakanudki, roomikutega masinad üritasid ja said üle vähem kui pooltest takistusriba rajatistest.

Mitmel korral jäid masinad paksu lume sisse kinni, samuti esines  lumisest mäest üles sõitmisel raskusi.