Retsept kolib taas paberile
Ehkki haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov kinnitas esmaspäeval, et süsteemi peatamine on äärmuslik abinõu ning tema on pooldanud, et arstid-apteekrid jätkavad digiretseptide kasutamist tõrgetest hoolimata, tuli üleeile eri osapoolte koosolekul siiski veidi tagasi tõmmata.
“Soovitame arstidel lähikuudel esimese valikuna kirjutada välja paberretsept,” kostis Hannes Danilov. “Selline teguviis vähendab süsteemi ülekoormuse ohtu. Meie samal ajal tegeleme edasi süsteemi tõhustamisega.”
See tähendab, et arstid võivad digiretsepti küll välja kirjutada, aga kui patsiendid tahavad olla kindlad, et nad ravimi apteegist kohe ka kätte saavad, oleks mõttekam kasutada harjumuspärast paberretsepti.
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv nentis, et on otsusega põhimõtteliselt rahul.
“Koosolekul arutati ka teisi variante süsteemi koormuse vähendamiseks, aga need heideti siiski kõrvale,” lisas Sarv. “Näiteks see, et arstid tohivad digiretsepte välja kirjutada vaid kindlatel kellaaegadel. Või see, et keelata teatud arstidel digiretseptide määramine sootuks.”
Mai alguses saavad sotsiaalministeeriumi, haigekassa, arstide ja apteekrite esindajad taas kokku, et vaadata üle, kas süsteemi vahepealne arendustöö on võimsust piisavalt suurendanud, ning langetatakse otsus, kuidas edasi talitada.
Kaidi Sarv möönis, et kuna digiretsepti süsteemile on kulutatud suuri summasid, ei poolda ta ka sellega päris lõpparve tegemist. Ometi ei mõistnud ta, kuidas ei suutnud tehnilise lahenduse väljatöötajad ette näha reaalset tööhulka — enamasti olid tõrked põhjustatud liiga suurest koormusest, mis retseptide sisestamisel ja väljastamisel tekkis.
Nii on rohkem kui poole miljoni retsepti eest ravimeid siiani välja ostmata — aasta algusest saadik on arstid koostanud ligi 1,5 miljonit digiretsepti, aga rohtusid on välja ostetud vaid ligi 830 000 retsepti alusel.
“Meile öeldi, et süsteem töötab suurepäraselt öösiti,” lausus Kaidi Sarv. “Aga mis kasu meil sellest on, öösel seda ju keegi ei kasuta. Praegu tundub, et süüdi pole ministeerium, haigekassa ega süsteemi pakkuja, vaid palga- ja pensipäevad, kui inimestel on raha rohtusid ostma minna.”