MAALEHE REIS: Ahvenamaa ootas reisilisi tuulese sülega
Reis algas hommikul laevasõiduga Helsingisse, kust edasi võeti kurss bussiga Turu saarestiku suunas.
Germalo giid Kaili Kuulmata selgitas, et võimalik on laevaga sõita Tallinnast ka otse Ahvenamaale, kuid sel juhul jõutaks kohale ööpimeduses, mis oleks reisi alustuseks üsna ebamugav.
Samuti on tema sõnul planeeritud Ahvenamaa bussireisid marsruudil, mis on lihtsalt läbitavad just sellest otsast alustades.
Ahvenamaa koosneb tuhandetest pisikestest kaljulaidudest ja saarestikest, mille vahel aitavad liikuda kollased saarestikupraamid, mida loetakse maanteepikenduseks ning millega sõit on tasuta.
Pikemaid vahemaid kaetakse suuremate valget värvi liinilaevadega, millega on tunduvalt odavam sõita juhul, kui saarestikku on planeeritud vähemalt kolm ööbimist - säärane nõks aitab paigal hoida turiste ning nende raha ning hoiab kohalike majutusepakkujate äri kenasti töös.
Näiteks suurtel ja väiksematel bussidel on broneeritud kolme ööbimise puhul ülesõidud puhta tasuta - tuldagu vaid ja oldagu kohal.
Maalehe reisilised jõudsid avapäeval Turu saarestikust Ahvenamaal asuvasse Kökari saarele, kus elab 300 püsiasukat ning mis moodustab omaette valla.
Saarel asuvad vallavalitsus, kool, lasteaed, raamatukogu, kirik ja mõned majutusasutused.
Laevalt tulles jõuti külastada saarel asuvat ajaloolist kirikut, millest enam tõmbas reisilisi kiriku taga asuv kaljupank - just selliste vaadete pärast Ahvenamaale tullaksegi ning on neid, kellele lähevad graniidipangad nii korda, et Ahvenamaa külastamine on saanud juba iga-aastaseks ettevõtmiseks.
Esimese päeva muljete hulka kuulub ka kohaliku talupoe külastus, kus peremees ja perenaine on pannud käima tõsise omatoodete valmistamise - külastajatele pakutakse omatehtud ning maitsekalt pakendatud ja kujundatud grillkastmeid, siidreid, küpsetisi ning mitmeid käsitööesemeid.
Ahvenamaa elanike jaoks on oluline püüda valmistada toitu sellest, mis on saarel kättesaadav ning seda samas ka turustada. Eestlastele idee meeldis ning mitmed kohalikud siirupid, siidrid ja kastmed leidsid kiiresti koha reisiliste kottides.
Ahvenamaa saarestik paikneb laiali suurel alal, kuid kokku on maismaad poole Saaremaa jagu. Saarestikus elab 28 000 inimest ning Ahvenamaa kodakondsuse saamiseks tuleb saarel elada vähemalt viis aastat.
Ainult kodanikel on õigus osta saarestikus maad. Kodanikuks saamist toetatakse väga ning saartele püütakse igati uusi elanikke meelitada - kuuldavasti on see ka korda läinud ning saarerahva arv on viimastel aastatel kasvanud ning keskmine vanus noorenenud.
Ahvenamaa kuulub Soomele, kuid saarestikus räägitakse pea täielikult rootsi keelt ning enamik saadaolevaist infomaterjalidest on samuti rootsi keeles.
