Aasta puu – kukerpuu

Hiljuti kirjutasin siin Aasta puust, kikkapuust. Tema kasvab mul oma metsas. Tegelikult on 2015.a. puudeks valitud korraga kaks puud – kikkapuu ja kukerpuu. Kukerpuud pole ma siinmail metsast veel leidnud, nüüd aga, pärast Ambla õppepäeval käimist võin öelda, et seal sai kukerpuu ära nähtud, marju söödud ja pildile võetud.

Inimesed kutsuvad kukerpuud paburitskiks. Praegu, sügise saabudes, on põõsad täis ilusaid punaseid kobaraid. Marjad on mõnusalt hapud ja sisaldavad rikkalikult C-vitamiini.

Et Ambla kandi mullad ja metsataimestik on meie kandi omast veidike erinev, seda oli kohapeal tunda. Ja mitte ainult mullastik, vaid oh imet! – Ambla metsas polnud põdrakärbseid! Siin on neid mustmiljon kallal juba enne, kui metsa sisse jõuad põigata.

Neis hooldamata noorendikes, kus õppepäeval ringi käisime, oli näha lehtpuude ja põõsaste liigirikkust ja lopsakust. Kõrvuti kukerpuuga kasvasid marjadega kuslapuu ja türnpuu, eemal punetas üks marju täis leeder.

Meil on punaste marjadega enim levinud põõsas hoopis lodjapuu, sageli kohtab meil ka türnpuud, harva kuslapuud, kõige rohkem aga toomingat. Kuni kodumetsa noorendikud vajasid algaastatel sagedast hooldust, siis jäi ette palju paakspuupõõsaid, Viru- ja Järvamaa küngastel kasvavad hoopis leedrid.

Eestimaa metsad on muldade ja taimestiku poolest nii erinevad. Erinevus aga ongi põnev ja meelitab külas käima – minul on kikkapuu, naabritel jälle kukerpuu.