Keskkonnasõbraliku laulu- ja tantsupeo varjukülg: purunevad veepudelid ja komposteeritavad toidunõud olmeprügis
Korporatsiooni Revelia segarühma tantsija Madli-Johanna Maidla rääkis, et nende rühmas läks 16 pudelist katki kaks, kuid kõik tantsijad ei kasutanud oma pudelit aktiivselt. Ta ütles, et rühmakaaslase pudelisse tuli auk esimesel päeval pärast kukkumist. Maidla enda pudel veeres toolilt maha umbes 40 sentimeetri kõrguselt ning korgi plastikosale tulid praod sisse. „ Õnneks jäi rühmakaaslase pudeli kork terveks, nii et kahe peale kokku saime ühe terve pudeli,” sõnas ta.
Maidla sõnul kadusid mitmel osalejal korki maha keerates ära tihendid ning nii kaotasid ka terveks jäänud pudelid oma lekkekindluse. „Nii võis tantsuväljakul olevate veetünnide juures, kus sai pudeleid täita, näha mitmeid tihendeid maas vedelemas,” rääkis ta. „Paljud ilmselt ei pannud tähelegi, et midagi ära kadus. Keegi soovitaski, et kui ära kadus, siis nende veetünnide juurest leiab ilmselt uue.”
Praakpudel vahetati teise praakpudeli vastu
Triin Toom, kes tantsib rühmas Vändrikud, rääkis, et esimesel päeval olid pudelid terved, kuid ühel rühmaliikmel oli laulu- ja tantsupeo logo poolik, mistõttu ta küsis endale uue pudeli. „Olnud järgmise pudeli kätte saanud, avastas ta, et ka see on praak,” ütles Toom. „Nimelt külje peal oli suur mõra ning sellesse ei oleks saanud vett panna. Kolmas küsitud pudel kukkus asfaldi peal katki.”
Toom lisas, et järgmisel päeval hakkasid pudelid järjest purunema. „Esimesena läks mu ema oma, kui see kotiga koos väga madalalt maha kukkus, olles veel riiete vahel ja ilusti kaitstud,” rääkis ta. „Ka ühel teisel rühmaliikmel oli pudel kotis riiete vahel ning kott isegi mitte ei kukkunud maha. Kui ta peale proovi end kosutada soovis, oli lihtsalt pragu sisse tulnud.”
Veel saab uut pudelit küsida
Orkla Eesti AS turundudirektor Marek Viilol ütles, et nad tellisid koostöös Selveriga 50 000 veepudelit, kuid ei osanud öelda, miks pudelid katki läksid. „Arvestades seda hulka me tõesti ei jõudnud igal pudelil kvaliteedikontrolli teha, midagi pole parata,” sõnas ta ning lisas, et klaaspudelite kasutamine oleks olnud ohtlikum, sest maha oleksid jäänud klaasikillud.
Kui peo ajal sai pudeli ümber vahetada pressikeskuses, siis Viiloli sõnul on võimalik uus pudel saada ka praegu. „Augusti lõpuni oleme valmis tegema inimestele vahetuse, et kellelgi ei jääks mõru maitse suhu, et mingil põhjusel ma ei saanudki seda kasutada või tahaksin seda alles hoida ja näiteks käia sügisel metsa vahel kõndimas selle pudeliga,” rääkis ta.
Prototüüp pidas vastu ilusti
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum ütles, et katkine pudel pole loomulikult keskkonnasõbralik. „See kindlasti ei olnud eesmärk või ka kõige mustem stsenaarium, sest kui need pudelid prototüübina tulid, sai neid ka kasutatud ja need ei läinud katki,” sõnas ta. Weidebaum lisas, et järgmine kord proovivad nad kõike veel paremini ja tõhusamalt teha.
Laulu- ja tantsupeo korraldajad soovisid, et tänavusel laulu- ja tantsupeo käigus kokku kogutud jäätmed leiaksid võimalikult suurel hulgal tee ringlusesse ja ümbertöötlemisse. Nii olid toidunõud valmistatud kiiresti taastuvast taimsest toorainest ning plastikust ühekordseid nõusid toitlustajad ei kasutanud.
Lauluväljakul ja Kalevi staadionil asuvates välisööklates oli võimalik valida kolme prügikonteineri vahel: toidujäätmed (supp ja leib), panditaara ning segaolmejäätmed. Viimase juures oli silt „Toidunõud ja muu prügi”.
Komposteeritavad toidunõud ja kohukesepakendid ühte konteinerisse
„Peamine prügi, mis sööklates tekkis — komposteeritavad nõud ning kohukese- ja jogurtipakendid — läksid kõik ühte konteinerisse ja vaevalt keegi neid pärast sorteerima hakkas,” rääkis tantsija Madli-Johanna Maidla. „Selles mõttes olen koos teiste rohelise mõtteviisiga inimestega pettunud, sest neil komposteeritavatel nõudel pole mõtet, kui neid ei sorteerita ja need pärast kompostimisse ei jõua.”
Peol jäätmemajanduse ja prügikorralduse eest vastutav Raimo Matvere ütles, et niivõrd suurte ürituste puhul on igat tüüpi jäätmete kogused väga suured ning nende käitlemine selle võrra keerulisem. „Kogemused väiksematelt festivalidelt ütlevad, et enam kui kahe jäätmeliigi sorteerimine külastajate ning esinejate poolt eeldab inimeste praeguste harjumuste juures seda, et jäätmekonteinerite juures oleks nõuandjad, kes jälgivad ja aitavad inimestel jäätmeid liigiti ära visata. Sellist lahendust laulu- ja tantsupeo suurust arvestades kasutada ei olnud võimalik,” rääkis ta.
Matvere lisas, et tänavu astuti keskkonnasäästlikkuse suunas esimesed suured sammud, mis on nii peo suurust kui ka inimeste tänaseid harjumusi arvestades sobivad. Ta ei osanud veel öelda, kuidas järgmisel peol prügi sorteerimine lahendatakse, kuid sõnas, et laulupeo jäätmekäitluse areng käib käsikäes üldise inimeste keskkonnateadlikkuse arenguga.
