Paikre pühitses jäätmekäitluskompleksi valmimist


Paikre pühitses jäätmekäitluskompleksi valmimist

Pärnu Raba tänava vana prügila piduliku sulgemisega lõpetati eile viisteist aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimine.

Paikre sorteerimisjaamas; Ave Reinsoni toimetatud raamat "Pärnumaa jäätmekäitlus 1996-2011"

Suurprojekti tulemusena valmis tänapäevane jäätmekäitluskompleksiga prügila, jäätmesorteerimistehas, bioenergia koostootmisjaam ja suleti keskkonnaohutult kunagine prügimägi. Pärnumaa jäätmekäitluskeskuse rajamine läks maksma 11,7 miljonit eurot, millest uue keskuse ehitamise hinnaks kujunes 7,7 miljonit ning Rääma prügila katmis- ja sulgemistööd koos bioenergia tootmiskeskuse rajamisega maksid kokku 4 miljonit eurot. Jäätmekäitlusprojekti elluviimist rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, Eesti Vabariik Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ja OÜ Paikre.

Paikuse vallavanem Kuno Erkmann meenutab, et kogu järgnev ettevõtmine võttis ametliku järjepideva ja sihile viiva pöörde 1996. aasta 5. märtsi hommikul, mil toimus esimene Pärnu piirkonna prügila rajamise töögrupi moodustamise koosolek. Protsessi algatajatena istusid ühise laua taha Pärnu linn ja Paikuse vald kuid nõupidamine peeti Pärnu Keskkonnaametis, kuhu kutsuti kohale kõik Pärnu maakonna vallad. Moodustati Pärnu piirkonna prügila rajamise töögrupp. Peamised eestvedajad olid Paikuse valla poolt vallavanem Kuno Erkmann ja Pärnu linna poolt abilinnapea Kalev Päit. Pärnu Keskkonnaametit esindas keskkonnaspetsialist Marika Siht.

Projekti arendus- ja ettevalmistav tegevus kestis kuni 2002. aastani. Selle aja sees valiti prügila asukohaks Paikuse vallas paiknev Põlendmaa krunt, mida keskkonna kaitse seisukohalt hinnati parimaks võimalikest maatükkidest. Prügila asub 0,6 km kaugusel lähimast veekogust ja 1 km kaugusel lähimast majavaldusest, aluspõhjaks on ca 1,0-1,7m paksune loodusliku savi kiht, mis võimaldab maksimaalselt kaitsta keskkonda võimalike reostuste eest.

Riigi ja Euroopa Liidu tasandil saavutatud kokkulepe Pärnu jäätmekäitlusprojekti lülitamiseks rahvusvaheliste keskkonnaprojektide (ISPA) nimekirja võimaldas tagastamatu abi korras saadavat rahastamist. Maakonna jäätmekäitlustegevuse ja uue prügila rajamiseks otsustati asutada äriühing 2002. aasta 8. veebruaril. Septembris, kaks aastat hiljem asetati oluliste dokumentidega ürik kapslisse, mis müüriti Põlendmaale rajatava jäätmekäitluskeskuse nurgakivisse.

2006. aasta 8 juunil avatud Paikre prügila võimaldab ladestada kuni 480 000 tonni jäätmeid paarikümne aasta jooksul. Esimese viie tegutsemisaasta jooksul kanti prügilasse 151 501 tonni jäätmeid. Eesti jäätmekäitlusstrateegia liikumine ladestuselt taaskasutusele ja põletamisele võimaldab oluliselt prügila eluiga pikendada. Sama aasta 10. märtsil avatud sorteerimisjaam tegeleb kodudes ja ettevõtetes liigiti kogutud jäätmete sorteerimise ja taaskasutusse suunamisega. Võrdleva näitena on kasulik teada, et senise viie ja poole tegutsemisaastaga on Paikre sorteerimisjaama tööga säästetud 116 500 kasvavat puud. Seda on saavutatud 6 852 tonni vanapaberi taaskasutusele suunamisega. Sorteerimisliini valmimise järel ollakse suutelised teenindama mitte ainult Pärnumaad vaid ka ümberkaudsete maakondade valdade elanikke.

Eilse päeva keskse sündmuse alguspunktiks nimetab OÜ Paikre juhataja Teet Kurs 2008. aasta septembris nende ettevõtte poolt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus-le esitatud taotlust projektile „Pärnu Rääma prügila korrastamine“. Sellega pandi alus kümnete aastate pikkuselt kuni 13 meetri kõrguseks prügilamäeks kuhjatud territooriumi keskkonnakahjulikkuse likvideerimisele Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise abil. Tööd teostas Nordecon, kes muutis ligemale 18 hektari suurusel pinnal laiuva Rääma prügila keskkonnaohutuks. Töö maksis 3,45 miljonit eurot.

Loe veel

1957 kuni 2006 kasutusel olnud Rääma prügikeha isoleeriti tõkendseinaga ümber prügila perimeetri, mille kogupikkus on 1813 m. Kuni põhjakihini rammitud sulundsein ei lase prügila nõrgveel enam ümbritsevat keskkonda reostada. Rämpsla katmiseks laotati esmalt 30 cm aluskiht. Sellele kanti vettpidava kihina bentoniitmatt. Järgnes drenaažikihi tekitamine, millele omakorda tehti veel meetri paksune kahest kattekihist koosnev pealispinnas, mille projektijärgne kogumaht on 168200 m2. Tõkendseina ja prügila keha vahel asuv veidi vähem kui paari km pikkune drenaažisüsteem võimaldab nõrgvee pumpamist läbi jaotuskaevu ja niisutustorude tagasi prügila kehasse, et intensiivistada prügilagaasi teket. Ülejääv nõrgvesi pumbatakse õlieraldi ja veemõõdukaevu kaudu linna kanalisatsiooni. Pinnavete ärajuhtimine loodusesse toimub 1825 m pikkuse piirdekraavi kaudu. Sama pikk on ka piirdekraavi ümbritsev teenindustee. Samuti asuvad prügila kehal erinevate objektide teenindusteed. Kinnikaetud prügilat ümbritseb ligemale 2 km pikkune piirdeaed ja ühtlasi on Pärnusse lisandunud Lauka tänav, mis kulgeb sorteerimisjaama ja prügila aedade vahelt mööda riigimaad.

Enne nimetatud tööde algust tõsteti Rääma prügilast jäätmeid ümber ca 43 500 m3. Sulgemistööde tulemuseks peab olema prügilast tuleva õhu, pinna-ja põhjavee ning pinnase reostuse vähendamine.

Teatavasti on prügilast eralduv metaan keskkonnale kahjulik. Seepärast paigaldas Nordecon prügilagaasi kogumissüsteemi ja sellel toorainel toimiva koostootmisjaama, mis tänu omaaegsetele prügilasse veetud ülisuurtele fekaalikogustele suudaks arvestuslikult ca 15 aastat umbes 1300-1400 elanikuga asulat elektriga varustada.

Paikre bioenergia tootmiskeskuses toodetakse alates käesoleva aasta 7. oktoobrist Rääma prügilas toimuvate lagunemisprotsesside tulemusel tekkivast gaasist 3,5 MWh elektri- ja 7 MWh soojusenergiat päevas. Selleks tuli ehitada gaasikogumiskaevud, paigaldada gaasijaotus- ja transporttorud, kondensvee eraldamise seade, rajada kompressorjaam ning korraldada kõik muu vajalik soojuse ja elektri koostootmisjaama valmimiseks. Toodetav elekter juhitakse Eesti Energia elektrivõrku ja saadavat soojust kasutatakse prügilat haldava OÜ Paikre prügisorteerimisjaama küttesüsteemis.

AS Nordecon juhatuse liige Erkki Suurorg selgitas sulgemistseremoonial, et Raba prügilasse ehitati ainulaadse lahendusega vertikaalne gaasikogumise süsteem, mis on laialt levinud kogu Euroopas, kuid Eestis veel mitte. „Paigaldatud süsteem tõestab oma efektiivsust ja kokkukogutav gaasikogus näitab võrdluses teoreetiliste arvutustega kindlasti suurepärast tulemust,“ kinnitas Suurorg oma veendumust. Uus jaam töötab täielikul automatrežiimil, mille juhtimine ja seire toimuvad Interneti vahendusel. „Taolise komplekteerituse ja juhtimisvõimalustega jaamasid Eestis varem paigaldatud ei ole,“ lausus Suurorg ja lisas, et väga hea on tellijale anda üle ehitusobjekti, mille valminud tulemusega võivad kõik osapooled rahul olla.

"Aeg, mil Eestis oli üle saja keskkonnaohtlikult ebasanitaarse prügimäe, on õnneks jäädavalt möödas. Kakskümmend aastat tagasi oli Pärnumaal 35 prügilat, täna sulgeme neist viimase,“ kõneles Keskkonnaminister Keit Pentus eile Rääma prügilat meenutavalt mälestusmärgilt katet eemaldades. Ta tunnustas väga suurt ära tehtud tööd ja avaldas rahulolu, et endine Rääma prügila nüüdsest alates enam keskkonda ei ohusta, ega kriibi silma. „Kõige tipuks toodetakse samas kinnikaetud prügila kõrval ka rohelist energiat,“ lisas minister. Tegemist on Baltikumi moodsaima bioenergial toimiva tootmiskeskusega.

Paljude kohalviibijate suust kuuldus kõige enam OÜ Paikre juhataja Teet Kursi nimi, kelle ees tasub mütsi kergitada. Teet Kurs on väga edukalt hästi valitud meeskonnaga kogu jäätmekäitluse projekti vedanud alates 2002. aastast saadik. Kahtlematult väärivad mastaapses rahvusvahelises projektis tulemusliku osalemise eest tänusõnu ka kõik teised isikud, kes koos Teet Kursiga kutsuti sümboolselt Rääma prügila väravaid lukustama. Nendeks olid keskkonnaminister Keit Pentus, Pärnu Maavanem Andres Metsoja, Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja abilinnapea Romek Kosenkranius, Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Andrus Kimber, Ramboll Eesti ASi juhataja Hillar Varik, prügila katmistööde peaehitaja Nordecon ASi juhatuse liige Erki Suurorg ja Paikre nõukogu esimees Eero Rändla.

Väravate lukustamise järel lendasid prügila kõrgendikult õhku ilutulestiku raketid ja märkamatult prügila territooriumile ilmunud prügikollid jäid segamatult taguma vanu mannerguid, potikaasi, kanistreid, värvipotsikuid, panne ja päris trumme. Näis nagu nad polnudki pahased väravate lukustamise pärast, vaid jäidki hoogsalt tembutama.

Jäätmeseaduse ettekirjutuse järgi peavad nõuetele mittevastavad prügilad olema nüüdseks ladestamiseks suletud ja 2013. aasta 16. juuliks lõplikult korrastatud.

Järgnevalt toimus Endla teatri sammassaalis pidulik vastuvõtt, kus muu hulgas said kõik kohalviibijad mälestuseks raamatu „Pärnumaa jäätmekäitlus 1996-2011“, mille mahuka toimetamise töö on ära teinud Ave Reinson. Erilist tänu pälvinud isikutele tehti raamatusse ka vastav sissekanne ja anti nimeliselt üle. Teiste hulgas oli samuti Pärnu Postimehe ajakirjanik Silvia Paluoja, kes on Teet Kursi sõnul pidevalt ja palju väga heal tasemel jäätmekäitluse teemal kirjutanud.

Paikre kell kulub parkimisel hädasti ära, "Tuld purskav mägi" Rääma raba küle all

Raamat väärib sirvimist; Ave Reinson annab autogrammi