Roomet Sõrmus: ebarealistlikku pingutust nõudev rohepööre muudab toidu veelgi kallimaks

Kõige suurema mõjuga ja parim võimalus heitme vähendamisel on biometaani tootmine, mis aitab lisaks keskkonnahoiule vähendada ka Eesti energeetilist välissõltuvust.

Edasine asjade käik on suuresti sama, mida oleme juba näinud praeguses energiakriisis – tootmiskulude hüppeline kasv. Mitte natuke, vaid osa sisendite hinnad on tõusnud kordades. Näiteks väetise hinnad on aastaga kerkinud 4–5 korda, kütuse hind on paari aasta võrdluses kasvanud umbes kaks korda, rallivad ka loomasöötade hinnad. Lõpuks jõuab see toiduainete hindadesse ja lõpptarbijani, kes peab suutma seda koormust kanda.

Eestis oleme niigi juba olukorras, kus ELi keskmisest madalamale sissetulekule vaatamata on toidu hinnad juba keskmisel tasemel. Meie perede eelarvest kulus isegi enne kiireid hinnatõuse üle 20% toidule.

Samas pole mõeldav, et riik suudaks ühisest katlast rohepöörde kinni maksta. Kui võtame omaks poliitilise suuna, et tahame vähendada fossiilsete kütuste kasutamist, minna üle taastuvale energiale ja tuua rohkem mahetoitu lauale, siis see tähendabki, et valime selle tee ja toit ei saagi jääda nii odavaks, nagu on olnud varasemalt.