Majanduskriisi tulemist oli selgelt näha juba vähemalt poolteist aastat tagasi. Mis aga tekitab küsimusi, on selle kommunikeerimine.

Rohepöörde eesmärkide taustal ei tohiks unustada, kuivõrd oluline on põllumajanduse majanduslik jätkusuutlikkus.

Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte

Ööl vastu 2022. aasta 26. septembrit kõlasid plahvatused Läänemere põhjas. Kolm neljast Nord Streami nime kandvast gaasitorust tehti katki ja need hakkasid täituma mereveega. Kes on sabotaažiakti taga, pole selge, ent viimasel ajal on ilmunud kaks uurimust, mis pakuvad juhtunule selgitusi.

Olen mõelnud, kas Rahvusringhäälingu „Pealtnägija“ saates tõesti ei olnud kedagi, kes oleks Märt Avandile öelnud, et mees, mõtle! Äkki sa ei tuleks selle narkokasutamise ülestunnistusega lagedale? Ja siis olen oma mõtet laiendanud ning küsinud, kas kusagil meediamajas oleks öeldud Märdile, et tead, ...

Kes ei oleks kurtnud Tallinna liiklusummikute üle! Tõsi, liiklust on vahel rohkem kui tahaks, aga tõelisi ummikuid näeb meil tegelikult harva, me oleme selleks lihtsalt natuke liiga väiksed. Meenub vaid 2003. aasta detsember, kui ilma ja avariide absurdse kokkusattumuse tõttu oli Tallinna liikluses ...

Kuidas defineerida usaldust? Lihtsustatult on usaldus valmisolek sõltuda kellegi teise tegudest ilma võimaluseta neid kontrollida. Kui saaksime täielikult kontrollida, kas see teine inimene ikkagi käitub meie huvides, ei peaks me teda ka usaldama. Usaldame me oma igapäevastes toimetamistes aga palju...

Praegu käib tõsine elektriralli – kümned tuhanded kliendid on universaalteenuselt teistele pakettidele üle läinud ja paljud plaanivad riigipoolse toetuse lõppemise tõttu seda veel teha. Küsime Maalehe lugejatelt, kes või mis ajendab teid otsust elektripaketi suhtes tegema?

Mõne nädala eest andsime Maalehes nõu valijale, millele mõelda enne valiku tegemist. Osa järgis ja osa mitte. Anname nüüd nõu peaminister Kaja Kallasele. Hea õpetussõnad lehest välja lõigata ja oma legendaarsesse kaustikusse kleepida.

Elektripaigaldiste ohutusnõudeid täiustatakse järjepidevalt, aga kahjuks ei saa tarbija kusagilt teada, kuidas täita elektriohutusseaduses ja normdokumentides toodud nõudeid. Ohutusalast kirjandust ei leia isegi raamatukaupluste müügilettidelt.

Mul on ühe tuttavaga lõputu vaidlus, kas riigikogu valides tuleks eelistada maailmavaadet ja erakonda või panustada hoopis kohalikku elu tundvale kandidaadile. Üks ei välista teist.

Riigikogu valimised võitis suurelt Reformierakond, kes sai 37 kohta, teiseks jäi EKRE enam kui kaks korda väiksema arvu mandaatidega – 17 ja kolmandaks Keskerakond 16 kohaga. Uue tulijana on riigikogus erakond Eesti 200, 14 kohaga. Uurime Maalehe lugejailt, kas tulemus vastab teie ootustele?

Värske Eesti inimarengu aruanne rõhutab, et vaimse heaolu loomiseks on oluline mõistlik tasakaal ise- ja koostoimimise vahel.

Olen seisukohal, et nüüd, valimiste viimastel päevadel, oleks Parempoolsetest ja Rohelistest kõige üllam oma toetajatele öelda, et ärge meie poolt hääletage. Võtke nimekirjast mõni maailmavaatelt sarnane populaarsem partei ja valige neid.

Oleme jaanuaris-veebruaris läbinud meenutused riigikogu valimistest aastail 1999–2019. Nüüd on aeg vaadata, kas midagi sellest ka sõelale jäi. Millised on üldistused, mida kahekümne aasta põhjal teha annab?

Eelmiste valimiste põhifaabulana jääb ajalukku see, kuidas Reformierakond valimised võitis ja siis pikaks ajaks opositsioonipinki nühkima jäeti.

Kuidas tähistada Eesti sünnipäeva, kui sõda Euroopas on tõsiasi? Kui maailma korrapäratust passib kujundlikult kokku võtma üks sõna – tuisupõrgu.

Venemaa suurrünnaku aastapäeva puhul meenutavad paljud selle algust. Enamik, ka paljud sõjaväelased, ei uskunud, et see üldse toimub. Kui see siiski algas, ei uskunud paljud, et Ukraina vastu peab.

Demokraatia pidupäev ehk valimised on küll ületuleval pühapäeval, kuid pidutsema saab hakata juba esmaspäevast, mil algab eel- ja e-hääletamine. Maaleht ei ütle teile, keda valida. Küll aga proovime öelda, millele võiks enne valikut mõelda.

Tihti väidetakse, et vene lapsed ei saa eesti keelt selgeks põhjusel, et pärast koolitunde pole neil võimalust eesti keeles rääkida.

Eestis tegutsevad pangad teenisid mullu 490 miljonit eurot kasumit, mis on ligi 20% rohkem kui eelneval aastal. Kasvu taustal on eelkõige pankade suurenenud intressitulu. See on pannud poliitikuid arutama, kuidas saaks osa pankade 2022. aasta kasumist suunata riigieelarvesse. Küsime Maalehe lugejail...