Tervise Arengu Instituudi poolt tehtud uuringus selgus, et Eesti lastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. See on teinud arstid murelikuks, sest rasvumine suurendab märkimisväärselt ka mitmete teiste haiguste teket. Küsime Maalehe lugejatelt, mida teha, et vähem lapsi olek...
Argo Luude: kui Eestil jätkuks selgroogu, võiks biometaan märgatavalt asendada maagaasi tarbimist (8)
Viimastel nädalatel on kulutulena levinud Euroopa Kontrollikoja kurjakuulutav sõnum, et Euroopas seni biokütuste arendamiseks investeeritud 430 miljonit eurot on läinud tühja ning tegelikult tehakse keskkonnale kasu asemel hoopis kahju.
Pole saladus, et Eesti põllumehed on väsinud. Sõda, majanduslangus ja halb ilm on kõigest mõned faktorid, mis talunike hakkamasaamist iga päev mõjutavad. Kuidas selle keskel säilitada tervet mõistust ja vältida läbipõlemist? Oma mõtteid jagab põllumees Tõnis.
Tundub, et maaelu vaatefilmide tootmisest on lõuna-Aasias kujunenud lausa omaette tööstusharu.
Kui tarbin vähem, siis miks ometi pean maksma rohkema eest?
Meie kultuuriruumis on streik seni olnud äärmuslik ja eestlane vaikiv kannataja – et keegi teada ei saaks, kui raske on ja halvasti läheb. Ehk nüüd enam ei ole?
Valdek Alberi meretagune maailm • Sügav mõte
Läheb aega mis läheb – Navalnõi surm muudab suhtumist Venemaasse. Agressori märk leeveneb, kõrvale kerkib kuvand maast, mis suudab sünnitada kangelase, kes õigluse nimel hakkab vastu ja puhastab Venemaa au, kas või hetkeks.
Laupäeval Helsingist Tokyosse lendama pidanud endise peaministri Taavi Rõivase juhtum paneb küsima, mis on need põhjused, mille tõttu reisija lennuki pealt enne väljumist eemaldada tuleb. Küsime Maalehe lugejatelt, kas teil on kogemusi lennukilt mahatõstmisega?
Vanameistrid-värsisepad las minna, sest uusaja Eestis sünnib kõige luulelisem poeesia hoopis lihvitud turundussõnumites.
Anti Allas: aastaid maha vaikitud riiklik ebaõiglus maapiirkondade rahastamisel on lõpuks avalikkuse ees (32)
Viimastel nädalatel on üha valjemaks muutunud hääled, mis läbisegi süüdistavad regionaalminister Madis Kallast röövretke korraldamises rikastesse valdadesse ja teisalt tegevusetuses.
Rahandusminister Mart Võrklaev vastas riigikogus arupärimisele kodualuse maa maksustamise kohta. Elimineerides sealt mõttevahetusest valitsuse-opositsiooni „viisakused“, jääb alles teadmine, et 2024. aastal kodualuse maa maksuvabastus on kehtiv ja seda valitsus tühistanud ei ole.
Täiskasvanu halvustavad sõnad ei mõjuta vaid lapse enesehinnangut, need võtavad temalt ära ka tükikese maailmast. Sellest maailmast, mida ta armastab.
Inimestele, kes esitasid tuludeklaratsiooni elektroonselt e-teenuste keskkonnas ja kelle deklareeritud andmed ei vaja täiendavat kontrolli, alustati enammakstud tulumaksu tagastamist 5. märtsist. Küsime Maalehe lugejatelt: mida kavatsete teha tuludeklaratsioonist saadud rahaga?
Erukindralmajor Vello Loemaa: ohvitseri karjääri saab kujundada kaitsevägi, mitte mingi kõrvalseisev asutus (5)
Väekoondised, millel on rahuaegne alaline koosseis, ei pea ilmtingimata olema kõrgema ohvitseri alluvuses. Selline lähenemine tähendab, et diviisi ja brigaadi võib juhtida ka kolonel.
Tänapäeval on moekas olla autovastane. Autod lärmavad, saastavad, raiskavad ruumi ning tapavad metsloomi ja inimesi. Kaasaegne ja hooliv kodanik sõidab ühistranspordi või (kasti)rattaga.
Argo Ideon: Tallinna kesklinnas pole COOPi, Lidlit ega teisi odavpoode. Kuidas niimoodi hakkama saada? (143)
Võib kõlada üllatavalt, aga Tallinna kesklinnast on teatud mõttes saanud ostukõrb. Mitmed odavama otsa toidupoed on pealinna südamest kadunud, või pole neid sinna tulnudki.
Maa-ameti värske hinnastatistika andmeil on haritava maa hinnad viimasel kümnendil kolmekordistunud. Kasv on olnud eriti terav viimasel kahel aastal, kus hinnatõus on ulatunud lausa 53 protsendini.
Unustada ei tohi. Kui jooksid dokumentaalfilmi „20 päeva Mariupolis“ tiitrid, tekkis teleekraani vasakule ülanurka kiri „Järgmisena: SURM PARADIISIS“. Võiks parafraseerida: „Enne: SURM PÕRGUS“. See Mariupoli õudusi kirjeldav dokk kandideerib Oscarile. Telekavas järgnenu on Inglise–Prantsuse komöödia...
Jutud käivad nagu pool sajandit tagasi: ebavõrdne majandustase ja ääremaastumine. Tollal olid probleemiks kolhoosid-sovhoosid, nüüd koolid. Õpetajaid ei jagu või põgenevad linna, aga maksueraldisi kohalikuks arenguks või palgalisaks ei leita.
Saksa valitsuse SKT kasvuprognoos tänavuseks on vaid 0,2 protsenti, mis tähendab sisuliselt nullkasvu. Paljud ettevõtted plaanivad tootmist kolida mujale, näiteks Poola.
Argo Ideon: automaks tuleb, olgu see nii ebapopulaarne kui tahes (45)
Maalehe juhtkiriEesti sai laupäeval 106-aastaseks. Traditsiooniline aastapäevakontsert tekitas vastakaid tunded, olles osade kriitikute meelest liiga sünge. Oli aga ka neid, kes kontserti nautisid. Küsime Maalehe lugejatelt: kas teie arvates oli vabariigi aastapäeva kontsert pidupäevale sobilik?
Anneli Ott: Kaja Kallas ei saa aru, mida tähendavad maapiirkondadele tasuta ühistransport ja korras teed (41)
Veel mõned aastat tagasi olime astunud sammu lähemale, et elu maapiirkondades elavneks. Selleks, et saaksime nautida Eestimaa ilu igas maakonnas ja pisimas külas, on vaja seal elavaid ja töötavaid inimesi.
Koolide sulgemine on vaidlusi tekitav teema, mis puudutab paljusid. Seepärast tuleb selliste otsuste vastuvõtmisel kaaluda objektiivselt ja põhjalikult nende mõju, kaasates seejuures otsusest puudutatud isikuid. Varasem kohtupraktika näitab, et selliste otsuste tegemisel on korduvalt tehtud palju vi...
Eesti Vabariigi aastapäeva saame tänavu pidada 106. korda, aga mitte iga kord ei ole Eesti olnud 24. veebruaril vaba. 1941–1991 tuli oma riigi sünnipäeva tähistada võõra võimu all, kuigi päris viimastel aastatel juba avalikult.
Täna ongi sobilik aeg endalt küsida: miks me ei võiks ka talvel tunda südames suvist soojust? Nii rääkis president Lennart Meri kakskümmend aastat tagasi ajalehes Postimees, pealkirjaga „Avameelselt Eesti asjast“ ilmunud intervjuus, mille pani kirja Rein Veidemann.
Margus Mikomägi: neelan sellegi maksutõusu alla ja elan edasi riigi tarbeesemena. Teist Eestit meil ju ei ole (11)
Kuulutasin me riigi sünnipäeva eel toimetuses rõõmsalt, et mõtlen utoopiast nimega „parem maailm“. Mõtlesin oma paarikümne aasta tagusele ideele luua Eestisse inimese kaitseala. Isegi koht oli toona selge: see ala pidanuks olema Vilsandil, sealsamas, kust sai kunagi alguse Eesti looduskaitse.
Kas olete märganud, kuidas igapäevasel teekonnal kaovad tänavapildist harjunud asjad? Eriti kiirelt teevad minekut harjunud müügikohad, asemele tuleb teenindus või üldse mitte midagi.
Küllo Arjakas: Päts suutis ka Venemaal vangistuses olles paluda salaja ÜRLi abi Eesti iseseisvuse saavutamiseks (28)
President Konstantin Pätsi sünnist möödub 23. veebruaril 150 aastat. Kõik teavad mehe raskeid viimaseid aastaid, kuid keerulisi perioode oli tal varemgi.