Nägin eelmisel nädalal Tallinnas poes esimest korda, et jõuludeks valmistutakse. Väljapanekuid korraldati ümber ja ühest laokärust paistis rohelist jõulukarda. Kalendaarne suvi kestis veel ja jõuludeni oli aega mõni päev üle kolme kuu.

Hindrek Riikoja

Peaminister Kaja Kallas kuulutas neljapäeva pärastlõunal välja oma poliitilise avalduse, žanri mida senised peaministrid on kasutanud harva ja väga erakorralistel asjaoludel. Oma esinemises rääkis peaminister sellest, et Eesti on hästi kaitstud, kuid kõlama jäi tõdemus, et kõik peavad olema valmis ...

Hindrek Riikoja

Iga kord, kui kõnnin või sõidan üle Liivalaia ja Tartu maantee ristmiku, jääb mulle silma üks madal armetuvõitu hoone, mille katusel olev tulikiri lubab striptiisi. Stripibaare võib leida Vladivostokist Kuressaareni, aga selle puhul paneb imestama vorm ja asukoht.

Tauno Vahter

Kui võitjad kirjutavad ajalugu, tähendab see üldjuhul seda, et ebameeldiv tõde püütakse unustada. Kui võit on vaja saavutada iga hinna eest, jagub ebameeldivust rohkem, kui korraga maha matta saab. Ei jõua lihtsalt nii suurt auku kaevata.

Liis Seljamaa

Sotsiaalmeedias kohtab järjest enam lugusid neist, kes on elektriarve saanud ka siis, kui nad elektrit kasutanud ei ole. Vahel on maamaja kilbistki vool välja lülitatud, kuid arvel seisavad ikkagi tarbitud kilovatid. Arved pole suured, kuid ikkagi arved.

Hindrek Riikoja

August möödus ärevate uudiste valguses: võrreldes eelmise aasta augustiga kallines suve lõpukuus gaas 244 protsenti, elekter 206 ja toit 21 protsendi võrra. Kui süngeks ja pimedaks osutub sügis, on raske ennustada ning talvele mõelda suisa ei taha. Aga peab – peavad mõtlema eratarbijad, peavad mõtle...

Sirje Potisepp

Looduslikus aineringes ei teki ega kao miski, kõik ringleb maa ja atmosfääri vahel. Nii ka süsinik. See süsinik, millega me kliimamuutuste peatamiseks võitleme, et ole loodusliku aineringe loomulik osa, vaid meie poolt välja kaevatud fossiilsete maavarade kasutamise käigus süsteemi lisatud ainekogus...

Mari Kartau

Minu vanaisa Vassili Hobustkoppel õppis Muhus Hellamaa külakoolis alates 1905. aastast. Sel ajal lootis tsaaririik ägeda venestamispoliitika abil kõik impeeriumi kodanikud vene keelt rääkima panna.

Martin Kivisoo

Neil inimestel, kel turjal vähemalt viiskümmend aastat, on üksjagu kogemusi ka kriisidega. Õieti ongi ju elu olnud üks kriiside vahel purjetamine. Üheksakümnendate alguses tuli vaeva näha, et eluvaim üldse sees püsiks. Ja nii edasi.

Jana Rand

Arendaja tähendab kaabakat ja karjäär kuulutab kaklust. Need arusaamad koguvad külaühiskonnas pooldajaid. Aga tegelikult võiks ju arendaja tähenda ausust ning karjäär kasulikku kaupa.

Rein Sikk

Alates kuuendast elupäevast hakkab vasikas süüa saama automaatjooturist, mille lutist tulevas piimapulbripõhises joogis on olemas kõik tugevaks terviseks vajalikud ained. Kasvades lisanduvad vasika toidusedelisse hein, jõusööt ja vasikamüsli, mis on nii hea, et selle lõhna tunnevad lauta tulnud laps...

Hannes Rumm

Tänu eesti keele haridusele võiks minust teoorias saada õpetaja, kuid olen piirdunud siiski kirjutamise ja toimetamisega. Pole ju uudis, et õpetajate järele on alati nõudlus ning eks selle uitmõttega olen tööpakkumisigi sirvinud – kindlasti mõni kool mind ikka vastu võtaks. Meenub õpetajate naligi: ...

Maiken Mägi

Mu sõjas käinud vanaisa sättis oma sõjajärgse elu sedasi, et tal leidus igas päevas umbes kolm tundi, mil peaaegu kogu maailm lakkas tema jaoks olemast. Jäid vaid papa ja üks järjekordne motikas, mis vajas kordategemist.

Tiina Laanem

Taanis ja Soomes käivad lapsed juba mitmendat nädalat koolis, samas kui Eesti lapsed alles alustavad kooliaastat sel neljapäeval. On lapsevanemaid, kes sooviksid, et ka Eestis algaks kool augustis, mis võimaldaks õppimist jaotada võrdsemate perioodidena. Näiteks kas teha pikemaid vaheaegasid kooliaa...

Kes oskab üle aia vaadata, see oskab ka üle metsa vaadata, ütleb üks eesti vanasõna.

Juhani Püttsepp

Eesti ja Läti on mõlemad otsustanud oma punamonumendid avalikust ruumist kaotada. Erinev on aga tee, mida nendega tehakse. Küsimus taandub sellele, kas monumendid on osa meie ajaloost, kuidas seda ajalugu mäletada ja kas monumenti hävitades saab kustutada ka selle osa ajaloost.

Hindrek Riikoja