„Ei saa jääda lootma või ootama kellelegi teisele, tuleb ise teha,” ütleb Martin Sempelson, kes kutsuti kultuurimaja juhtima kohe gümnaasiumi lõpetamise järel.
Läbisõitjale tundub Vändra rahulik ja vaikne alev, aga kui keerata kultuurimaja juurde, oleks sattunud justkui elu tuiksoonele. Päikeselisel pärastlõunal kostab maja tagant laste hõikeid ning pärani paiskuvast uksest pudeneb ridamisi välja naerusuiseid ja kergejalgseid prouasid.
Nad tulevad rahvatantsurühma Värten proovist ja on valmis Maalehe fotograafile vahvasti poseerima. Kultuurimaja juhataja Martin Sempelsoni kohta jagub rahvatantsijatel vaid kiidusõnu: tore ja tubli poiss!
Värtna liikmetega võrreldes tundub ta tõesti poiss – vaid 29aastane –, kuid on juba kümme aastat kultuurimaja eesotsas.
Põhjuseks juba poisikesena välja löönud organiseerimisvõime. Põhikoolis liitus ta õpilasesindusega, kus sai ürituste korraldamisega käe valgeks. Gümnaasiumi ajal jõudis ka õpilasesinduse president olla. Enne kooli lõppu õnnestus tal aga koos kaaslastega taaskäivitada noortekeskus. Selleks tegid noored oma kätega remondi lagunevas ühekordses puumajas, kus sai pärast kooli aega veeta ja piljardit, pinksi või lauamänge mängida.
Hakkaja noormees oli noortekeskuses ja koolis tegutsedes vallajuhtidele silma jäänud, nii et kui senised kultuurimaja töötajad lahkusid, tehti talle ettepanek juhtimine üle võtta. Martin haaras härjal sarvist ja on siiani kultuurimaja juhatanud. Vahepeal käis vaid aasta ajateenistuses.
„Kümme aastat on läinud väga kiiresti,” tunnistab ta.
Kino nagu suures linnas
Vändra kultuurimajas tegutseb neli rahvatantsurühma, laulukoor, teatristuudio, projektipõhiselt on olnud noortele meediaring, toimub beebide võimlemine. Seal on kaks saali, millest suuremas näidatakse filme. Kultuurkapitali toel paar aastat tagasi soetatud tehnika on võrreldav suurte kinodega ning ka saali kaks viimast toolirida on esimese elu elanud kinos.
Esimestes ridades olevad 240 tooli uuendati mõni aasta tagasi – vahetati katteriie ja polster – ning käed panid külge kohalikud inimesed vabatahtlikena. Saalis korraldatakse peale kino ka kontserte. Näiteks mudilaste lauluvõistluse traditsioon on juba üle 40 aasta pikk ja kõik Vändra lasteaialapsed saavad seal suure lava kogemuse.
Nelja rahvatantsurühma juhendav Kädi Pärnoja, kes on Vändra kultuurimajas tegutsenud juba pea kuus aastakümmet, kiidab Martinit taevani: „Hoolega teeb tööd, vägevalt! Maja on korras ja kõik on väga hästi! Kõik mured võib Martinile ära rääkida, ta on tohutult osavõtlik ja aitab alati.”
Samal ajal tunnistab Kädi, et kultuurimaja juhtimine on tänamatu töö – üritus kestab tund-kaks, aga enne seda peab inimesi vabatahtlikena appi leidma ja motiveerima. Kultuurimajas on ju koos koristajaga palgal vaid neli töötajat.
„Tähtis on see, et Martin on Vändra inimene, kes tunneb kohalikke, nii et tal on mingil moel seljatagune olemas inimeste näol, kes ümbritsevad,” lisab Kädi. Enne olid kultuurimaja juhid pärit väljastpoolt ega tundnud kohalikke nii hästi.
Juhataja Martin kinnitab, et suuremate üritustega on vaja vabatahtlikke kaasata. „Tuleb osata küsida, siis tullakse appi.”
Maja on aktiivses kasutuses, ent vabas õhus toimub järjest vähem üritusi, sest firmasid, kes suvel kontserte korraldavad, on nii palju, et kohalik omavalitsus ei suuda nendega konkureerida. „Oleme teinud nendega koostööd ja Vändras on käinud enamik Eesti A-klassi artistidest. Ei ole päris nii, et siin esinevad vaid väikesed bändid,” räägib Martin. „Koostöö on see, mis asja edasi viib.”
Tihedad sidemed on tal ka teiste Pärnumaa kultuurikorraldajatega ning ühiselt väisatakse teiste maakondade kultuurimaju, et sealseid tegemisi kaeda ja uusi ideid ammutada.
Rahvamaja taga paiknevas rulapargis teevad poisid jalgratastega selliseid trikke, et seda nähes jääb suu ammuli. Ka selle pargi rajamisel on Martini käsi mängus. Ta on MTÜ Vändra Noored üks asutajaid ja juhatuse liige. Selle kaudu on taotletud raha, et viia ellu projekte, mis aitaksid kohalikel noortel vaba aega sisustada.
Rulapargi kõrvale rajati üheksa rajaga kettagolfipark. See on üks koht, mida Martin ka ise kasutab. „Mulle meeldib korraldada, ma ise ei osale taidluskollektiivides,” on ta tagasihoidlik ning nimetab oma hobideks peale kettagolfi rattaga sõitmist ja reisimist.
Volikogus pole nii, nagu lootis
Kultuurimaja teises tiivas asuvad vallavalitsuse ruumid ja eelmisest sügisest on Martinil sinna rohkem asja, sest ta valiti vallavolikogusse. Ta ei teinud mingisugustki kampaaniat, kuid hääli sai nii mõnestki vanast olijast rohkem. Valimisliidul Vändra Noored õnnestus saada 21 kohast neli.
Poole aasta jooksul käivitati Vändra OTT ehk otse tootjalt tarbijale talukauba müük. See toimub reedeti kultuurimaja parklas ja on hästi käima läinud. Lisaks õnnestus saada valda tööle spordi- ja terviseedenduse spetsialist.
Martin tunnistab, et tunneb ennast poliitikas noore ja rohelisena. „Lootsin, et tegutsetakse eesmärgiga elu paremaks muuta, kuid rohkem auru läheb omavaheliste suhete klaarimisele. See on natuke kurb,” tõdeb ta.
„Võib ju loota vallavalitsusele või riigile, aga lõppude lõpuks viivad asja ellu inimesed, kes seda tahavad. Ei saa jääda lootma või ootama kellelegi teisele, tuleb ise teha. Kui soovid panustada, siis teed ja korraldad,” võtab Martin oma moto kokku.
Viimase kümne aasta suurimaks saavutuseks peab ta aga hoopis seda, et lõpetas eelmisel kevadel Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis projektijuhtimise eriala. Seal õpitu andis ka tööelule palju juurde.
Ideid ja tegutsemistahet jagub. „Eks ikka on hetki, kui oled rohkem väsinud, aga siis puhkad ja teed edasi. Elu ei ole ju sirgjooneline,” ütleb Martin.
Sel suvel on plaanis korraldada Vändra päevad, mis toimuvad iga viie aasta järel. Vändra gümnaasium saab tänavu 100 ja Lüdigi-nimeline Vändra muusikakool 60 aastat vanaks. 12.–13. augustil toimuvad koolide kokkutulekud ning siis pakub kultuurimaja ka omalt poolt meelelahutust ja korraldab pargis kontserdi.
Nädal varem on plaanis traditsiooniline aiakohvikute päev, mille vedamise kohalik aiandusselts eelmisel aastal usaldas MTÜ-le Vändra Noored.
Žürii valis 137 esitatud kandidaadi hulgast välja 10 nominenti, kelle lood toome Maalehes lugejateni maist juulini.
Võitja valivad lugejad Maalehe veebikodus. Võitja kogukonnale korraldab Maaleht auhinnaks meeleoluka simmani.
Kogukonna hinge aitab leida Coop.
