Kevad on olnud päikeseline, kuid jahe. Mai lõpus oli Lääne-Virumaal tornaado

Ilmateenistus: läinud kevad oli jahedavõitu, kuid päikeseline, algul põuane, lõpul märg.

Kevad on oodatuim aastaaeg. Suvel ei küsi keegi, millal küll sügis saabub. (Talve igatsetakse vaid siis, kui sügis juhtub eriti kõle ning porine olema). "No küll ta ükskord ikka tuleb, ega ta siis tulemata jää," nagu ütles Toots „Kevades“, olgugi mitte kevade kohta. Tuligi, õigel ajal.

Üleminekuaastaajad on Eestis enamasti kippunud olema kapriissed, nii kevaded kui sügised. Märtsis on äärmuslikud sooja- (või külma-)näitajad kõikunud +18,9 ja –35,1 kraadi, aprillis 27,6 ja –25,1°, mais 33,1 ja –9,4 kraadi vahel. Viimane kevadkuu on juhtunud olema nii tolmkuiv (0,4 mm 1901 Pakril) kui ka väga vihmane (137 mm 2013 Sõrves).