Ene-Margit Tiit: rahvaloendus näitab, et eesti rahval väljasuremisohtu ei ole

2022. aastal võime õigustatult öelda: paljukorratud väide, et eesti rahvas on kahanev, kiduv, hääbuv ja väljasurev, ei ole õige ega asjakohane. Viimase seitsme aasta jooksul – alates 2015ndast – on Eesti rahvaarv kasvanud enam kui 18 000 inimese võrra, keskmiselt 2600 inimese võrra aastas.

Mis on selle kasvu põhjus? Jätkuvalt on loomulik iive negatiivne ja sündimus allpool taastetaset – täpselt samuti kui käesoleval sajandil kõigis teisteski Euroopa riikides. Ainus erand oli traditsiooniliselt kõrge viljakusega katoliiklik Iirimaa, kus aastail 2005–2010 oli sündimuskordaja 2,13, kuid langes ka seal peatselt.

Keskmiselt sünnitab Eesti naine oma eluaja jooksul ligi 1,9 last, eestlased veidi rohkem kui muude rahvuste esindajad. Sündimuskordaja alanemist põhjustab Euroopas levinud sündide edasilükkamine, mida põhjustab naiste pikem haridustee ja varasemast ambitsioonikam karjäär, samuti ka reisimisvõimalus ja maailma avatus.