Barbi Pilvre: naiste väiksemad palgad ei ole kellegi kuri tahe

Tallinna Ülikooli sotsioloogide põhjalik uuring selgitab, et Eesti naiste väiksemad palgad pole kellegi kurjade kavatsuste tagajärg, vaid need kujunevad välja ennekõike tööturu soolise struktuuri, traditsioonide, naiste suurema hoolduskoormuse ja samuti eelarvamuste ning sooliste võimusuhete tõttu.

Eestis on aastaid püsinud Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe (2021. aastal oli tunnipalga erinevus naiste kahjuks 14,9%), ent see on hakanud vähenema, ennekõike seoses alampalga tõusu ning haridus- ja sotsiaalvaldkonna palkade tõusuga viimastel aastatel.

Soolise palgalõhe selgitamise alus on inimese tunnipalk laekunud sotsiaalmaksu alusel, seega ei lähe arvesse töötatud tundide arv, osakoormus jne. Nõnda ei saa lõppenud soolise palgalõhe uuringu põhjal ka väita, et mehed saavad rohkem palka, sest töötavad rohkem tunde – tööaja pikkust selle projekti raames ei mõõdetud.