Telefon heliseb selles küsimuses vähemalt viis korda aastas, ja tundub, et viimasel ajal sagedamini kui varem. Võtad vastu ja küsimus on siis umbes selline: „Vaat see Mustlase kinnistu teil seal, mis plaanid teil sellega nagu on? Ehk olete müügile mõtelnud!“
Siis tõmbad rinna õhku täis nagu enne suure pasuna puhumist ja hakkad pajatama, et see on jah Mulgimaal Õhne jõe äärne vana heinamaaserv, kuhu vanaisa kunagi mustlastel lubas suvelaagrisse jääda ning kus kaunis mustlasneiu olevat heinakuu õhtutel kitarri mänginud ja laulnud, nõnda et terve Helme soo helises. Ühesõnaga, Mustlase kinnistu, see paik on seotud perekonnapärimusega, ja kuigi mustlasi enam ei käi seal, kavatsed sa selle maatüki hoopis ühele oma lastest edasi kinkida. Vaat niimoodi!