„Kuna kliimastsenaariumid näitavad tulevikus kuumalainete sagenemist, ei ole välistatud võimalus, et ka rekordid uuenevad,“ lisas Krabbi.

Kuumalainete taustal suureneb suvekuudel ka suremus, näiteks tõusis suremus 2018., 2019. ja eriti 2021. aasta suvel märgatavalt. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru rääkis, et tavapäraselt surebki rohkem inimesi talvel (sageli hingamisteede haiguste tõttu) ning ka suvel kuumalaine järgselt kipub suremus tõusma. Kuigi kõrgeid temperatuure (30 kraadi või enam) on kogu aeg olnud, siis tõdes temagi, et nüüd on iga aastaga selliseid päevi rohkem.

Liigsuremus on tema sõnul iga surm, mis oleks iseenesest ärahoitav. „Kui Eestis oli eelnevalt keskmiselt 15 000–16 000 surma, siis eelmisel aastal oli 18 000 surma. Kui see jagada 365 päevaga, on päeva keskmine ligikaudu 50 surma. Kui mõnel päeval aga oli 70–80 surma, siis see on tavapärasest suurem, seda me loeme liigsuremuseks,“ selgitas ta.

Liigsuremus on otseselt seotud muu hulgas kuumalainega

„Oleme uuringutes näinud juba 27 soojakraadi juures väikest suremuse tõusu, 30 kraadi juures on oluline tõus, 50 protsenti 75aastaste ja vanemate vanuserühmas. Edasi läheb see järjest suuremaks,“ nentis Orru. Sagenenud surmade põhjuseks on ikka see, et nõrgema tervisega inimeste kehas hakkavad toimuma protsessid, millele organism ei pea vastu. Suurenenud koormusega südame-veresoonkonnale võib kaasneda infarkt, vedelikupuudusega on seotud vere paksenemine, seetõttu trombi teke ja selle tagajärjel insult.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid