Kas jutud madude enneolematust rohkusest vastavad tõele? Maaleht uuris välja!

Mitmes Eesti piirkonnas on kuulda olnud, et madude arv on viimastel aastatel suurenenud. Maoteadlase Martin Jürgensoni sõnul on tegelikkus mõnevõrra teistsugune. Rääkisime madude elust ja sellest, kust neid leida võib. Jagatud on ka paar head maopüüdmisnippi aastast 1935.

Sotsiaalmeedias läbi viidud miniuurimuses vastasid 17 inimest erinevatest Eestimaa paikadest, et nad on kohanud rästikuid või nastikuid inimeste asustatud piirkondades.

Martin Jürgensoni sõnul on maod hakanud inimeste lähedusse ajalooliselt hoidma, sest seal on nende saakloomad – erinevad närilised. Rästik toitub meil närilistest rohkem kui nastik, kes sööb enamasti kahepaikseid, kuid vahel siiski ka närilisi.

Katrinil Saue vallast, Jõgisoolt on just seda kinnitav kogemus. Nastikud asusid tema lähedale elama pärast seda, kui seoses kanade võtmisega oli tekkinud piirkonda palju närilisi. Kuidas tema ja paljud teised madudesse suhtuvad?