Varem passiivsed kaitseliidu liikmed on muutunud aktiivsemaks
(7)Kaitseliiduga liitumine on praegu tõesti hoogne, alates tänavu 24. veebruarist kuni mai lõpuni on Põlva malev saanud juurde üle 40 uue liikme, kes on juba omandanud ka sõduri baasteadmised.
See on märkimisväärne kasv ja naljana võiks öelda, et selle aasta Kaitseliidu Põlva maleva kõige tublima värbaja tiitel läheb „seltsimees Vladimir Putinile“.
Sõjasündmused Ukrainas ei ole malevat sundinud varem planeeritud tegevusi muutma. Pigem on seni passiivsed liikmed muutunud aktiivsemaks. Kaitseliidu malevate liikmeskonnad koosnevad väga erinevate elualade inimestest, meie organisatsioonis on insenere, eraettevõtjaid, õpetajaid jne.
Põlva maleva liikmed ei ela ainult Põlva maakonnas, paljud elavad ja töötavad Tallinnas, Tartus jm Lõuna- Eestis. Mingi osa liimeskonnast elab ja töötab välismaal, põhiliselt Skandinaavia maades.
Iga kaitseliitlane kuulub kas sõjaajaüksusesse või siis mõnda toetavasse üksusesse, mille valib kaitseliitlane endale ise vastavalt oma varasemale sõjalisele väljaõppele (kaitseväe ajateenistuses saadud väljaõpe) või siis muudele isiklikele soovidele.
Iga üksuse väljaõpe on pisut erinev, kindlasti on sees relvaõpe ja meditsiin, lisaks erialade spetsiifilised kursused, nt kuulipilduri või tankitõrjegranaadiheituri kursus jms. Põlva malevas juulis ja augustis aktiivset väljaõpet ei toimu, aga septembris on lahingukompanii kaitseliitlastele reservõppekogunemine.
Vabariigi aastapäevaks poolteise aasta pärast peaks maakaitses seisma Eesti kaitsel 20 000 meest ja naist. Selleks tuleb maakaitse liikmete arvu suurendada kaks korda, mille jaoks on kaitseministeerium eraldanud täiendavalt üle 70 miljoni euro.
