Reisi alustame Harjumaal Kadarbiku talus ja lõpetame Lääne-Virumaal teraviljakasvatajate põldudel.

Suurima porgandikasvataja mahlad-smuutid

Kadarbiku on meie aianduses nii tuntud kaubamärk, et enam suurt tutvustamist ei vaja. Nii isa Ants Pak, kui pojad Veiko ja Ville Pak on tegutsenud juba aastakümneid perefirmana, olles tõusnud üheks suurimaks ja tegusamaks köögiviljakasvatajaks Harjumaal Saue vallas.

Ääsmäel tutvub aasta põllumehe konkursi žürii OÜ Kadarbiku Köögivili ettevõtmistega. Selle perefirma juhataja Veiko Paki esitasid tänavusele konkursile kandideerima nii Aiandusliit kui Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Kadarbiku alustas talupidamisega Tuula külas Harjumaal juba 1989. aastal, perefirma Kadarbiku Köögivili OÜ loodi 2004. aastal. Kadarbiku talu on spetsialiseerunud köögivilja kasvatamisele ja töötlemisele.

Ettevõte harib ligi 800 ha maad, sellest köögivilja all on 213 ha, põllukultuurid kasvavad ligi 500 hektaril. Kasvatatakse porgandit, kapsast, peeti ning erinevaid suvekultuure, mida aastas saadakse põldudelt 10 tuhat tonni, sellest läheb müügiks 4000 tonni aedvilja, 6000 tonni töödeldakse Ääsmäe tootmiskompleksis mahladeks ja köögiviljasegudeks, lisaks hapendatakse ka kapsast.

Tarbijate seas koguvad üha enam tuntust Kadarbiku värsked köögiviljamahlad ja smuutid. Aastas toodab see ettevõte juba üle miljoni liitri mahla nii omakasvatatud köögiviljadest kui ka imporditud puuviljasegudest.

Iisaka talu lambad ja Lääne-Viru vili

Priidu Veersalu on noorema põlve lambakasvataja, kes võttis oma vanematelt, tuntud lambakasvatajatelt Mare ja Väino Veersalult talupidamise üle 2015. aastal ning jätkas oma kodutalu arendamist. Iisaka lambakasvatus-ja käsitöötalu asub Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis. Siin on viimaste aastatega harvendatud üle 30 hektari karjamaid kadakatest ja kogu perega taastatud üle kilomeetri kiviaedu, sest oluliseks peetakse ka ehedat külamiljööd.

„Kui talu üle võtsin, otsustasin kohe minna tumedapealiselt tõult üle sinise tekseli tõule, see Loode-Hollandist pärit tõug on väga heade lihaomadustega,“ teatab peremees Priidu Veersalu. Praegu kasvatatakse mahedalt umbes 100-pealises lambakarjas sinise tekseli ja eesti tumedapealisi lambaid, sh osaletakse loomadega jõudluskontrollis ja tegeletakse aktiivselt aretustegevusega. Lisaks toodetakse oma lammastelt tulevast villast erinevaid käsitöösaaduseid – sokid, kindad, sallid, lambanahad jne.

Toodangut realiseeritakse nii otsekontaktide, erinevate laatade ja oma e-poe kaudu. Loomade kasvatamisel pannakse suurt rõhku tõuaretusele, uusi tõuloomi on toodud nii Soomest, Belgiast, Saksamaalt, kui ka Hollandist.

Priidu Veersalu tutvustab Aasta põllumehe konkursi žüriile oma ettevõtmisi nii uues lauda- ja tootmishoones kui loopealsetel, kus hooldab oma lammastega maid. Priidu Veersalu esitas tänavusele konkursile kandideerima MTÜ Eesti Noortalunikud.

Seejärel suundub žürii Maalehe väikebussi ja mitme sõiduauto rongkäigus otse Lääne-Virumaa viljakasvataja Üllar Hiire juurde Mäemõisa tallu Liigvalla külas. Tutvume ka Varisool Katku külas Eino Viikoja teravilja-ja loomakasvatusega ettevõttes AWE & ASER OÜ. Eino Viikoja esitas konkursile Virumaa Põllumeeste Liit, TÜ Kevili kandidaat on Üllar Hiire.

Tänavusele „Aasta põllumehe“ konkursile on esitatud kandideerima 11 põllumajandusettevõtjat kuuest maakonnast. Konkursivõitja valib žürii ja võitja selgub sügisel „Aasta põllumehe“ konverentsil.

Konkursi „Aasta põllumees 2022“ žürii töös osalevad Kaja Piirfeldt, (žürii esimees, MTÜ Eesti Noortalunikud), Urmas Kruuse (maaeluminister), Riho Terras (Euroopa Parlament), Meelis Annus (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Andres Vaan (aasta põllumees 2021), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Hindrek Riikoja (Maaleht), Silja Lättemäe (Maaleht) , Kristi Lomp (Selver ASi juhataja), Milvi Aun (Keskkonnaaamet), Ivari Padar (Riigikogu maaelukomisjon) ja Jaan Sõrra (Tartumaa Põllumeeste liit).