„Oleme Vinni vallas ühed suuremad tööandjad ja palgamaksjad,“ ütleb Margo Klaasmägi, kes Lääne-Virumaal juhib ühinenud põllumajandusettevõtteid, kus on ametis 80 inimest.
Aime ja Neeme Tulp on Setomaa vallas Paloveere külas juba aastaid kasvatanud sõstraid, vaarikaid ja mustikaid, mis jõuavad inimeste toidualuale üle Eesti.
„Meil on Baltimaade suurim maitse- ja ravimtaimede kollektsioonaed ning ürdiistikute valik,“ tutvustab Tamme talu peretütar Elisabeth Viedehof Pärnumaal Malda külas pere haruldast ettevõtmist.
KEVILI taimekasvatusspetsialist ja agronoom Meelis Värnik jagab põllumeestele uusimat teavet ja nõuandeid, kuidas põllult korralikku saaki saada.
Tänu Diana ja Arno Pärna limusiini tõugu lihaveistele paistab Lahemaa rahvuspargis rannajoon pilliroost kenasti välja ning vähemaks on jäänud ka võsastunud karjamaid.
Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen on oskuslik taimekasvataja ja sama põhjalik ka ühiskondlikes ametites. Ta on põllumeeste õiguste eest seistes tõusnud maaelus tuntud tegijaks.
Pealinnatüdrukust loomakasvatajaks: Airi Külvet peab Jõgevamaal ülikallist liha andvaid wagyū veiseid (24)
Pedja ja Pikknurme jõe luhtadel kasvatatakse mahedalt lihaveiseid ja rakendatakse selles töös keskkonnahoiu nimel üha uusi meetodeid. Eesmärk on tuua niitudele tagasi liigirikkus – nii orhideed kui rukkiräägud.
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu tegevjuht, Aaduni talu perenaine ning kolme lapse ema Mirjam Pikkmets toimetab korraga kahes ettevõttes, juhib talumeiereide liitu ja põllumajandus-kaubanduskoja mahetoimkonda.
Parima alternatiivtalu tiitli pälvinud Pärnumaa taluperenaine Terje Mitev valmistab Mahlametsa OÜs suvel jäätiseid ja smuutisid ning talvel mahlu, enamik on toodetud kohalikust toormest.
Taani põllumees Leo Hansen juhib Jõgevamaal Härjanurme Mõisa osaühingut, rakendades loomapidamisel ja maaharimisel nii Eesti kui Taani parimat põllumajandusteavet. Tulemuseks on Eesti tipptoodanguga lehmad.
AASTA PÕLLUMEES Õde-venda Triinu ja Lauri Kõressaar on Valgamaale Koorkülla kunagisele Tõntso talukohale rajanud kaasaegse laudakompleksi, kus majandavad ligi 600pealise piimakarjaga ja järgivad Taani konsulentide nõuandeid.
Põllumajandus on pingeline ettevõtlusharu ja vanem põlvkond on ikka rääkinud sellest, et „ma pole 20 aastat puhkust saanud“. Noored seda kangelastegu korrata ei kavatse.
Köögiviljakasvataja Veiko Pak on rajanud Harjumaale Eesti ühe kaasaegsema köögivilja töötlemisettevõtte, kus toodab Kadarbiku porgandimahla, hapukapsast, toorsalateid oma talu saadustest.
Põllumajandus on kiires uuenemises: tulevikus võiks linnainimesel olla terve digifarm (4)
Aasta põllumees 2022 konvrents
Kaugema kandi põllumehed startisid pealinna poole juba varahommikul, et osaleda Maalehe ja Põllumajandus-Kaubanduskoja konverentsil „Aasta Põllumees 2022: põlvkondade vahetus põllumajanduses“, kus kuulutatakse välja Aasta põllumees 2022.
Noored põllumajanduses: kui tean, et see on ka minu pirukas, siis pingutan hoopis rohkem (10)
Täna toimub konverents, kus kuulutatakse välja Aasta põllumees 2022!Täna peetakse Tallinnas Maalehe ja põllumajandus-kaubanduskoja konverentsi „Aasta põllumees 2022: põlvkondade vahetus põllumajanduses“. Konverentsil kuulutatakse välja tänavuse konkursi võitja, kes pälvib tiitli Aasta põllumees 2022.
Matsalu looduskaitsealal ja Kasari jõe kallastel puhtatõulist limusiinikarja pidav aasta põllumees 2021 Andres Vaan innustab loomakasvatajaid oma lihaveiste arvukust suurendama, mitte vähendama.
Tänavuse konkursi võitja – Aasta põllumees 2022 selgub aasta põllumehe konverentsil, mis peetakse 25. oktoobril Tallinnas. Maalehe veebis saavad kõik valida aga Rahvapõllumehe, hääletades oma lemmiku poolt
Tõnu Vreimann Viljandimaalt on ehitanud ainulaadse vasikate robotlauda ja tõstnud põhiliselt punast tõugu lehmadest koosneva karja piimatoodangu 12,3 tonnini lehma kohta aastas, pälvides parima piimakarjakasvataja tiitli.
Kadarbiku kaubamärgiga porgandimahlad ja hapukapsas tulevad Eesti ühest kaasaegsemast köögivilja töötlemis- ja väärindamisettevõttest, mida juhib Veiko Pak.
Noortalunike juht Priidu Veersalu kasvatab Lahemaa rahvuspargis lambaid, seisab lambakasvatajate ja väiketalunike õiguste eest ning innustab noori vanemate talutööd jätkama.
Endised sportlased Kermo Rannamäe ja Linda Pajo on rajanud Läti piiri äärde tüüringi tõugu kitsede farmi, toodavad kitsepiimast mitut sorti juustusid ja on loonud ka digitaalse kitsekarja.
„See on võimas masin, heedri laius on üheksa meetrit, nii et poistel on lausa lust selle kombainiga vilja võtta“ (15)
Eino Viikoja peab talu koos nelja pojaga
Noor taluperemees Märtin Rõõmusaar tegutseb justkui kiirreageerija, et oma ettevõtlust toimimas hoida
Raismikuoja talust vili, Koksvere veskist mahejahuVanaisalt talupidamise üle võtnud noor taluperemees Märtin Rõõmusaar kasvatab Järvamaal teravilja, mille jahvatab jahuks, mannaks või kruubiks Koksvere veskis Viljandimaal.
Urmas ja Laivi Laks on juba paar aastakümmet kasvatanud Jõeääre talus Türi vallas kartuleid, köögivilju ja lilli, mida müüavad nii Paide turul kui ka oma taluõuel. Mullu pälvis pererahvas Eestimaa Talupidajate Keskliidult parima talu tiitli.
„Aasta põllumehe“ konkursi žürii külastab nädala algul tänavuse konkursi kandidaate nii Harjumaal kui Lääne- Virumaal.
Margus Klais on Elva valda Rämsi külla rajanud kaasaegse teraviljakeskuse, kasvatab põldudel teravilja, rapsi ja maasikaid ning energiat ettevõtmistesse saab oma päikesepargist.
Andres Vaan on aastatega aretanud Topi Mõisa OÜ-s Pärnumaal ühe uhkema limusiini tõukarja ja tõusnud üheks suuremaks tõumaterjali müüjaks Eestis.
"Aasta põllumehe" konverentsil rõhutas põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak, et keskkonnaressursse läheb eelkõige vaja põllumehel endal.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus: "Kõige suurem eesmärk on, et Eesti põllumehed suudaksid toita nii oma rahva kui ka ekspordiks."
Täna toimuval konverentsil „ Aasta Põllumees 2021“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse, missuguste väljakutsetega tuleb lähiajal põllumeestel rinda pista.
