Maaleht 35 | 2014: põllumajanduse juurest Naerist sikutama

Kui jõuate leheküljeni, mille päisest vaatab vastu naeris, siis peab nalja saama. Nui neljaks. Sellise naeriportsu otsa sattusin kaheksa aastat tagasi ega tea õieti siiani, miks just mina.

Seni olin põhiliselt Maamajandust toimetanud nii põhilehes kui eraldi ajakirjana, teinud Maalehes siin-seal muidki otsi eri valdkondades, aga huumoriküljega oli mul seos metafoorne – „Naeris“, naeris, NAERIS… Naerist kasvatati vist Eestis enne kaalikat, aga aastatuhande vahetuseks oli naeri osatähtsus siinses põllumajanduses marginaalne. Isevarustatuse tase oli olematu.

Sama olematu oli mu panus „Naerisse“. Kui nüüd aus olla, oli kauaaegne huumorikülje toimetaja Mati Soomre andnud mulle vahel suviti ülesandeks „Naeri“ küpsemisel silm peal hoida – kui ta puhkusele läks ja keegi pidi lehekülje valmimise eest vastutama. Aga materjal oli juba kõik olemas, ma ei pidanud midagi tellima või kirjutama. Ülesanne sai tõrgeteta täidetud.