Madis Jürgeni seletuskiri sellest, mis juhtus 5. novembril 2002.
Sellisele pikaealisusele ilmatemaatikast kirjutades pole ühelgi teisel lehel midagi vastu pakkuda. Täna ilmub see juba 1095. korda.
Metsanduslikku sisu ja kuulutusi koondava Metsalehe idee pärineb Viljandu Tulitilt (hüüdsime teda Villiks) , kes reklaamiosakonnas eriprojektidega tegeles.
Naljahambad nimetasid talu, kus simmanit peeti, Maalehe toonase nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe eesnimede järgi Jüri ja Agu taluks.
"Sain tunda end osana ühest sellisest inimeste kooslusest, millest paremat on üldse raske leida," hindab Sulev Valner Maalehe peatoimetajaks olemise aega aastatel 1998–2004 ja 2007–2009.
Maalehe lugejareiside ideel võis olla mitu allikat, aga kui toimetusel tekkisid sidemed Rootsi maarahva lehega Land ning kuulsime, et nemad teevad oma lugejatele reise, sündiski otsus viia meie lugejad Taani.
AJALUGU Maalehe ajakirjanduslikku vundamenti ladunud Olev Anton ja Jaan Kruusvall olid ka edukad näitekirjanikud. Neid mehi ühendas mure maaelu hääbumise pärast.
Selleks et vaadata tagasi Maalehele aastal 1991, tuleb kõigepealt appi võtta sündmuste kronoloogia – mis 31 aastat tagasi juhtus.
See oli aasta, kui elu pakkus sündmuste jada, millest varem ei võinud undki näha. Tuli kirjutada ja kirjutada, sest teemasid, mis aastakümneid olid olnud kalevi alla peidetud, jätkus nüüd lõputult.
Kel Maalehe algusaegade eksemplarid veel alles – lehte säilitati, seda kirjutasid meile lugejad –, võivad vaadata, milline oli praeguse Targu Talita eelkäija ja millise arengu tegi see rubriik läbi kümne aastaga 1987–1997.
Eestimaa särises 1988. aastal suure vabanemise ootuses igast otsast. Rakveres oli fosforiidisõja järelmõjuna teatrilavale jõudnud Kalju Saaberi ohudraama „Koduvõõrad”, kus publik sai etenduse nautimise kõrvalt ka kaevanduste vastu protestida.
Maaleht hakkas ilmuma ajal, mil elu muutus mitte päevade, vaid tundidega. Maalehe eelis teiste väljaannete ees oli see, et polnud vaja hakata end muutma ega teisele lainele häälestama, vaid sai kohe uuega kaasa minna.
