Uksekolks. Teine veel. Ja seda just samal hetkel, kui üle Kurgja-Linnutaja taluhoovi kõlasid muusika avataktid, mis juhatasid sisse näitemängu muuseumi 75. sünnipäevaks. Ja siis hakkas Jakobson tornist rääkima.
Kui väga laia pintsliga tõmmata, siis võib öelda, et Eesti presidentidele meeldib rahvaga rohkem suhelda siis, kui ajakirjanikke ninapidi juures pole.
Maalehe põhimõte – mine võimalusel alati kohale ja räägi inimestega silmast silma – tuli mõneks ajaks ära unustada. Samuti oli vaja leht järsku kokku panna nii, et igaüks istus kodus.
Facebooki otseülekanded tegid tavalistest ajalehereporteritest korraga teleoperaatorid, kes said otse-eetris tuua lugejateteni nii ilmaimesid kui Eestimaa erilisust.
Koos kogu muu meediaga tuli ka Maalehel kolida üha sügavamalt internetti. Et väärt kraam pilla-palla mööda võrku laiali poleks, asutati digileht. Nii sai lugeja sama kraami, mis muidu neljapäeviti postikasti potsatas, ühest veebitootest kätte.
Et inimese elu pole mõeldud töörügamiseks, vaid pigem oma elutöö – selle inimeseks olemise asja – tegemiseks, siis on väga oluline, kus sa töötad ja kellega.
Pealkirjas öeldu pole taotletud liialdus, vaid kirjeldab Eesti elu aastal 2011.
Kui ma 2010. aasta jaanuaris Maalehte tulin, olid tunnid juba alanud. Neid anti toimetuse meestetoas. Nüüdsest võisin neist osa saada minagi.
Pilk Maalehe esikülgedele tuletab meelde, et kätte oli jõudnud raske aasta.
Aastal 2008 uuendas Maaleht oma veebi, võttis tööle mitu uut inimest ning sööstis netiavarusi vallutama. Esimest hittlugu kurest, kes sööb jäneseid, loeti tervelt 700 korda.
„Nii ajakirjanikud kui ka arstid ja õed on olemuselt staarid, kellele on suunatud ülejäänute töö,“ leiab aastal 2007 ASi Maaleht juhtima asunud, praegu aga Confido meditsiinijuhina ametis olev Kadi Lambot.
9. jaanuari torm ujutas üle veerandi Pärnu ja Haapsalu linnast ning tegi suurt kahju ka mujal. Maalehe foto hukkunud lambakarjast jõudis aasta pressipreemia konkursil kolme parema uudisfoto hulka.
Toimetus kasutas ära harva võimaluse, et 1. aprill langeb neljapäevale, ning kuulutas lehe esikaanel, et Maaleht ostis ära Linnahalli. Ja paljud jäidki uskuma.
Naljahambad nimetasid talu, kus simmanit peeti, Maalehe toonase nõukogu esimehe ja juhatuse esimehe eesnimede järgi Jüri ja Agu taluks.
"Sain tunda end osana ühest sellisest inimeste kooslusest, millest paremat on üldse raske leida," hindab Sulev Valner Maalehe peatoimetajaks olemise aega aastatel 1998–2004 ja 2007–2009.
Kollast Pobedat ja sama värvi Mercedese busse mäletavad paljud. Vähem teatakse aga Maalehe kirjadega Pobeda saamisloost.
Kevadel võttis Maalehe Tartu kontoris koha sisse ajakirjanik Sirje Pärismaa, kes hoidis Tartumaa elul ja sündmustel korralikult silma peal.
Omapärane oli mitte niivõrd fakt, et leheveergudele ilmusid kahe autoriga suured lood, vaid see, kuidas need valmisid.
Kevadel algatatud äriplaanide konkurssi korraldas Maaleht neljal aastal järjest, et talumajandust edendada. Vändati ka telefilm ”Edukas talu”, mis jõudis läbi Kanal 2 Soome ja Rootsi telekanalitesse.
Maalehe lugejareiside ideel võis olla mitu allikat, aga kui toimetusel tekkisid sidemed Rootsi maarahva lehega Land ning kuulsime, et nemad teevad oma lugejatele reise, sündiski otsus viia meie lugejad Taani.
AJALUGU Maalehe ajakirjanduslikku vundamenti ladunud Olev Anton ja Jaan Kruusvall olid ka edukad näitekirjanikud. Neid mehi ühendas mure maaelu hääbumise pärast.
Maaleht hakkas ilmuma ajal, mil elu muutus mitte päevade, vaid tundidega. Maalehe eelis teiste väljaannete ees oli see, et polnud vaja hakata end muutma ega teisele lainele häälestama, vaid sai kohe uuega kaasa minna.
