Mari Kartau: liikuvusraev – kõik võitlevad kõigiga

Liiklusraev oli varem rullnokkade ja kurikameeste pärusmaa. Nüüd kasutatakse moodsat sõna „liikuvus“, mistõttu võiks üleüldist sõda kõigi liiklejate vahel nimetada liikuvusraevuks. Jalakäijad kiruvad tõukerattureid, autojuhid jalgrattureid ja jalgratturid kõiki teisi.

Ja oleks see vaid nii, et konfliktid tekivad vaid konkreetsetes olukordades, kui mõni tõukeratas vedeleb keset kõnniteed, autojuht jalgratturile riivaka teeb või jalakäija pimesi teele astub. Ei, sõda on põhimõtteline, see toimub järjepidevalt nii ajakirjanduses, ühismeedias kui ka poliitväitlustes. Täiesti tühja koha pealt kisutakse tüli üles.

Näiteks võtab üks parteirakuke kätte ja loeb kokku, millega konkureerivate erakondade saadikud sõidavad. Oh seda kahjurõõmu, mida siis tuld purskavaid kommentaare lugedes tunda saab! Nii kujundatakse avalikku arvamust, mille alusel poliitikuid otsuseid teevad. Tulemus on sageli see, et kõigil liiklejatel on halvem kui enne.