Kristjan Port: probleem tekib siis, kui me kuumaga ei joo ega enam ka higista

Eestisse jõudnud kuumalaine on tõstnud augusti teise poole temperatuurid seniste rekordite tasemele. Kuidas sellise kuumaga toime tulla?

Kuigi palavaga higist tilkuda pole väga mõnus, on just higistamine väga vajalik termoregulatsiooni mehhanism – keha oskab end ise jahutada ja higistades teebki seda. Selleks et higistada ja veepuudust vältida, tuleb loomulikult vedelikke tarbida.

Spordibioloog Kristjan Porti sõnul ei ole murekohaks palavus ise, vaid see, kuidas inimkeha kuumale ilmale reageerib ja kas ta on suuteline termoregulatsioone läbi viima. Kui inimese kehatemperatuur on umbes 37 kraadi ning mõnel päeval ulatuvad õues (või toaski) soojapügalad 27–28 kraadi kanti, on see vahe nõnda väike, et kehal on raskusi liigse soojuse eraldamisega. Seepärast hakkamegi higistama.

„Hea higistamine on tegelikult selline, kus higi aurab kogu aeg ära, nahk on kuiv, ei tilgu, aga selle tagajärjel kaotame vett. Kuid kogu see protsess on nii aeglane, et kui lõpuks janu tekib, oleme juba oluliselt hiljaks jäänud,“ selgitas Port.

Nimelt arvatakse sageli, et jooma peab siis, kui on janu. Paraku viitab janutunne sellele, et kerge veepuudus ongi juba tekkinud. „Mõned vanemad inimesed ei taha juua, sest neil on probleeme vetsus käimisega – siis nad arvavad, et joomata hoiavad vaeva kokku, aga see kiirendab väga-väga kuumarabanduse riski,“ hoiatas Port.

Ühekorraga ei maksa aga liitrit külma vett alla kulistada.

Kui kiiresti ja palju juua, viivad neerud kehast vee välja ning vedelikupuuduse vältimiseks pole sellest kasu.

„Keha saab hakkama 1–2-liitrise veepuudusega, aga see tuleb taastada umbes poole kuni ühe päeva jooksul. Pigem tasub juua tunni aja jooksul 700 ml veepudelist umbes kümne minuti tagant viis-kuus lonksu ja niimoodi kuus korda, umbes 100 ml vett korraga,“ soovitas spordibioloog Port.

Janutunne viitab sellele, et kerge veepuudus on juba tekkinud.

Probleem tekib siis, kui me ei joo ega enam ka higista.

Esmalt võib tabada kuumaväsimus – töövõime langeb, isu on napp, tekib peavalu, iiveldus, segadus ümbruse tajumisel. Need viitavad sellele, et vereringlus on häiritud ja kesknärvisüsteemi verevarustus hakkab häiruma. Sellest saab tavaliselt üle, kui minna varju või jahedasse ja juua.

Abi võib olla ka jahedast dušist. Kui aga umbes tunni möödudes iiveldus ikkagi jätkub ja inimene muutub veel loiumaks, tuleb arsti poole pöörduda. Sellele seisundile järgnebki kiirelt kuumarabandus – lisaks eelnevale on nahk kuum, kuiv, punetab, ning pulss on kõrge – see on juba eluohtlik seisund.

Loe pikemalt sellest, kuidas palavusega toime tulla. Kristjan Port: palavusega tuleb osata toime tulla. Olen näinud bussis, kuidas kuumarabandusega inimene kukub mütaki maha