Hindrek Riikoja: ka punamonumendid tasub säilitada

Eesti ja Läti on mõlemad otsustanud oma punamonumendid avalikust ruumist kaotada. Erinev on aga tee, mida nendega tehakse. Küsimus taandub sellele, kas monumendid on osa meie ajaloost, kuidas seda ajalugu mäletada ja kas monumenti hävitades saab kustutada ka selle osa ajaloost.

Monumentide mahavõtmises ja hävitamises ei ole tegelikult ju midagi uut. Läbi aastatuhandete on vallutajad lammutanud kõik, mis meenutas eelmisi valitsejaid. Takkajärgi peame seda barbaarsuseks: kadunud on suur osa maailma ajaloost, mida võiks kirjasõna kõrval ka füüsiliselt kogeda.

Ka viimastel aastatel on nii Euroopas kui Ameerikas käinud usin monumentide hävitamine. See on aga seotud olnud rohkem rassismi ja koloniaalajastuga. Nimelt ei ole paljude hinnangul enam paslik hoida avalikus ruumis selliste valitsejate, riigijuhtide ja omaaegsete ühiskonnategelaste mälestusmärke, kes aastasadade eest kaugeid maid vallutasid ja valitsesid, seda sealsete põliselanike vere ja elude hinnaga.