Ühel edumeelsel taluperemehel pidi majapidamises kindlasti olema nii termomeeter kui ka baromeeter

Kui arvate, et baromeeter on baromeeter, ja kõik, siis see pole nii. Tegelikult on ainuüksi vanaaegsete elavhõbebaromeetrite tüüpe kolm: anum-, sifoon- ja anum-sifoonbaromeeter. Kuna „baromeeter“ on karjuvalt võõrapärane sõna, siis on sellele alatasa otsitud maakeelsemat vastet.

Otto Wilhelm Masingu poolt aastatel 1821–1823 ja 1825 välja antud „Marahwa Näddala-Lehes“ leidis esmakordset avaldamist suur hulk tänapäeval täiesti tavapäraseid sõnu. Muu hulgas möödus tänavu 200 aastat õhurõhku mõõtva aparaadi esmamainimisest eesti keeles.

Nimelt vana kalendri järgi 19. aprillil 1822 ilmus nädalalehe 16. number, millesse Masing kirjutas imearmsa lookese ämblikutest ja sellest, kui hästi nad oskavad ilma ennustada: „Olli meil üks toa-ämblik, kedda kaks aastad järsko temma teggudega olleme tähhelepannud, ja tedda ilma-näitamise polest ustawama leidnud ollewad, kui ommad ilma-klasid.“