SEADUSEMUUDATUS | Lapsetoetust saab mõnda aega ka siis, kui laps edasi ei õpi
(1)Muudatused seoses lapsetoetusega – kelle ja kui kaua on õigust seda saada? Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega soovitakse suurendada peretoetusi.
Lapsetoetust saab mõnda aega ka siis, kui laps edasi ei õpi
16–19aastaste laste eest makstakse lapsetoetust ka septembris isegi siis, kui seni koolis käinud laps enam edasi ei õpi. Oktoobris sellised lapsed enam lapsetoetust ei saa.
Lapsetoetust saavad kuni 19aastased lapsed, kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja kellel ei ole veel keskharidust.
Kui laps õpib Eestis, ei ole õppimise kohta tõendit esitada vaja – andmed laste õppimise kohta saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS), kuhu koolid kannavad lapse õppimise kohta andmed. Kui andmed lapse õppimise kohta ei ole uue õppeaasta alguses peretoetuste maksmise ajaks veel EHISesse jõudnud (näiteks juhul, kui laps on vahetanud kooli vms), võib juhtuda, et toetuste maksmisse tekib väike paus. Toetus makstakse siis tagantjärele välja esimesel võimalusel pärast info laekumist.
Lapsetoetus on igakuine toetus alates lapse sünnist kuni 16aastaseks saamiseni, samuti kuni 19aastastele õpilastele kooli lõpetamiseni.
Peretoetused hakkavad suurenema
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega 1. jaanuarist 2023 suurendatakse esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024.
Seadusemuudatusega viiakse ellu vabariigi valitsuse tegevusprogrammis kokkulepitu, kus tõstetakse lastega perede parema toimetuleku tagamiseks ning perede väärtustamiseks esimese ja teise lapse toetus 80 euroni, üksikvanema lapse toetus 80 euroni ja lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus.
