Üks tänapäevane võimalus liigeste, muuhulgas hüppeliigese hädade diagnoosiks ja raviks on artroskoopia. Protseduur traumeerib tunduvalt vähem kui tavaline operatsioon. Nimelt teeb ortopeed uuritava liigese piirkonda väikesed nahahaavad ja sisestab liigesesse 2-5mm läbimõõduga optilise instrumendi. Sellise meetodiga on võimalik arstil näha liigese kõhrepindade seisundit, liigese sidemeid ning selgitada vigastuse ulatust ja kõrvaldada patoloogilisi muutusi.

Algul kasutati artroskoopiat vaid diagnoosimiseks. Tänu instrumentaariumi ja operatsioonitehnika arengule on paljud patoloogilised seisundid nüüd ka ravitavad artroskoopilist meetodid kasutades. Igasuguse kirurgilise ravi juures tuleb Ripsi sõnul siiski lähtuda sellest, et haige tervis peab muutuma paremaks.

Ehkki mitmed spordivigastused võivad äratada rohkem huvi, tuleb ka liigesehädade puhul siiski valdavalt tegeleda vähese aktiivsuse tõttu tekkinud haiguste või krooniliseks muutunud haiguste raviga. Aktiivse eluviisiga inimesi on Ripsi hinnangul lihtsam ravida, kuna nemad tulevad kergemini kaasa ravimeetoditega, mis ei ole tabletid, süstid ja nuga vaid aktiivne võimlemine. Just aktiivse eluviisiga inimestel ravitakse liigese- ja kõõlushaigusi kõige tõhusamalt. Oma füüsilist võimekust ei taastata aga nädalatega. Kui oled 10-15 aastat istudes mööda saatnud, läheb aastaid, enne kui oled võimeline tervist säästvalt sportima-liikuma. Tasuks meeles hoida vana tõde, et alustada ei ole kunagi hilja, aga tark ei torma.

1x
00:00