Keskkonnaamet kehtestas 29.07.2022 korraldusega nr 1-3/22/384 jahiseaduse (JahiS) § 22 lg 2 alusel 2022/2023. jahiaastaks pruunkaru (Ursus arctos) küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil esimese osana kokku 90 isendit ning kinnitas küttimismahu jagunemise maakondade (13 ohjamisala) vahel vastavalt korralduse lisale 1.

MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 01.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 29.07.2022 korralduse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamiseks.

Keskkonnaamet palus 05.08.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kohtumääruses on kirjas, et ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et karu arvukuse hinnang ja küttimismahu määramine ei põhine teaduslikel meetoditel. Karu küttimismahu määramisel on arvestatud vajadusega säilitada liigi praegune soodne kaitsetase. Korralduse lisas 1 on iga ohjamisala (maakonna) puhul määratud, kuidas jaguneb küttimismaht jahipiirkondade vahel. Karusid ei ole 2022/2023. jahiaastal lubatud kvoodi alusel küttida nendes piirkondades, kus asurkond on kergemini haavatav (Harjumaa lääneosas Nissi ja Padise jahipiirkondades ning Läänemaa põhjaosas Linnamäe, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti ja Variku jahipiirkondades). Korralduse kohaselt on lubatud küttida eelkõige piirkondades, kus karude arvukus on suurem ning on esinenud karude tekitatud kahjustusi (eelkõige mesitarude rüüstamisi) või on kahjustuste tekkimine tõenäoline. Vastustaja on viidanud kahjustuste arvu suurenemisele viimastel aastatel. Seega on tuvastatav küttimismahu seos juba aset leidnud ja eeldatavate kahjujuhtumitega. Lisaks kahjustuste ennetamisele on arvestatud karu inimpelglikkuse säilitamise vajadusega piirkondades, kus karu arvukus on suurem. Küttimine aitab säilitada populatsiooni inimpelglikkust seeläbi, et eelduslikult kütitakse esmajärjekorras julgemad isendid (teadaolevad või tõenäolised kahju tekitajad), keda on kergem tabada. Seda kinnitab mh määruskaebuses esitatud teave karude küttimiseks väljaspool jahihooaega alates 2016. aastast väljastatud erilubade (kokku kuus) kohta, millest on realiseeritud vaid pooled, sest jahimehed suutsid loa kehtivuse ajal tabada just tiheasustusaladel või nende läheduses liikuvad nuhtlusisendid, kuid mitte looduslikumal maastikul tegutsevaid isendeid.

Ehkki osa kahjustusi võib olla tingitud sellest, et mesitarud on paigutatud metsa või selle lähedusse ning pole rakendatud tõhusaid kaitsemeetmeid, pole ringkonnakohus seni asjas esitatud materjalide põhjal veendunud, et ühteaegu nii kahjustuste ärahoidmiseks kui ka karu inimpelglikkuse säilitamiseks on mitteletaalsed alternatiivid piisavad. On tõenäoline, et 3-22-1629 9(9) küttimine suurema karu arvukuse ja kahjustuste hulgaga piirkondades aitab koosmõjus muude kaitsemeetmetega neid eesmärke saavutada. 18. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebuse eduväljavaated ringkonnakohtu hinnangul kuigi head ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine sedavõrd tungivat vajadust, mis kaaluks üles karude ettenähtud mahus küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasneva kahju avalikule huvile (riigi rahaline kulu looma tekitatud kahjude hüvitamiseks) ja kolmandatele isikutele (karu tekitatud kahjusid kannatavad mesinikud ja põllupidajad).

Eelneva põhjal tuleb Keskkonnaameti määruskaebus rahuldada ja halduskohtu 09.08.2022 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.