Jõgevamaa jahimees Toivo Tõnson saatis Eesti Jahimeeste Seltsile huvitava info maapeal paiknevast soolakust, mida kasutasid erinevad ulukid. Sealse soolakivi viis endaga kaasa taliuinakust ärganud karu.
Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Fabrykanti tamm Poolast. Eestit esindanud Reigi pöök jäi 13. kohale.
Siin-seal Eestis on juba karu tegevusjälgi märgatud ja nad on jäänud ka Pärnumaal Kaisma jahiseltsi rajakaamerasse.
Kuu aja pärast alustab keskkonnaamet süsteemseid kontrollreide metsades, kus plaanitakse raieid. Erametsaliit soovitab kõik, mis võimalik, veel enne seda ära teha, et linnud saaksid pärast rahulikult pesitseda.
Võiks arvata, et Soome botaanikaaiad ja arboreetumid on rohkem põhjamaist nägu kui Eesti omad ja seal saab kasvatada külmale paremini vastu pidavaid liike, mistap valik väiksem. Kuid vähemasti Soome lõunarannikul ei pea see sugugi paika.
Vanarahvas on pidanud hunti õigustatult taibukaks loomaks.
Heitlikud ilmad ei heiduta rasvatihaseid, kes nagu tellitult lasid juba jaanuari viimastel päevadel kuuldavale kevadele viitavaid laulujuppe, millest tuntuim on ehk sitsikleiditamine.
Euroopa aasta puu 2023 hääletamine on Poola tammega eesotsas jõudmas viimasesse etappi. Hääletada saab kuni 28. veebruarini, ka Eestit esindava Reigi pöögi poolt.
15. veebruaril jäi Põltsamaa jahiseltsi rajakaamerasse pruunkaru, teatas Eesti Jahimeeste Selts.
Kuigi esmapilgul kartlikuna näivad, on metskitsed tegelikult vägagi uudishimulikud loomad, kes piisava usalduse korral enda ümber toimuvat uudistamata ei jäta.
Veel nädalajagu saab olla toeks meie puule Euroopa huvitavate puude konkursil ning anda ühe oma toetushäältest Reigi punasele pöögile. Hetkel on Eesti puu 16 võistluspuu seas üsna tagasihoidlikul kohal ning korraldajate sõnul võivad selle taga olla ka tehnilised tõrked, mis meie hääli läbi ei lasknu...
VIDEO | Lätis komistasid metsamehed karupesa otsa. Taganemise asemel asuti õnnetuid poegi filmima (28)
„Pärast seda, kui YouTube'i kanalil avaldati video, kust paistab, kuidas metsatöölised kogemata kolme pojaga karupesa otsa sattusid, saime palju sõnumeid ja kommentaare. Ühed ütlesid, et pruunkarudel pole valgeid laike ja video on võltsitud, teised soovitasid pojad tekiga katta, kolmandad nõudsid, e...
Mõned karud otsustavad talveund magada teede alla paigaldatud truupides, kus aga sulaveed nad enneaegselt võivad üles äratada. Niiviisi juhtus USAs Minnesota osariigis, kus truubist lahkuda üritanud karu end äkitselt keset paksu sulalund leidis ja omal jõul enam välja ei saanud.
Ukraina 200-aastane ilma tüveta õunapuu, kõigi Itaalia fikusside esivanem ja palju teisi ülipõnevate lugudega puid konkureerivad koos meie Reigi pöögiga Euroopa aasta puu konkursil.
Loomakaitsjad pöördumises keskkonnaministrile: öösihikute kasutamine ei austa jahinduse head tava (2)
Ühendused Loomus MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Keskkonnateabe Ühendus saatsid eile avaliku pöördumise keskkonnaministrile, keskkonnakomisjonile ja riigikogule, viitamaks asjaolule, et jahiseadust soovitakse muuta vajalike põhjenduste ja usaldusväärsete uuringuteta.
Kohtla-Järvel elav Sergei Listov jäädvustas Ida-Virumaal Aidu karjääri metsades kahe põdrapulli rüselemise.
Musträhn pole mitte üksnes meie suurim, vaid enamasti ka nõrgima närvikavaga rähn. Tihti pageb ta juba siis, kui märkab silmanurgast kauget inimkuju.
Suusatades võib kohata mitmesuguseid metsloomi, aga kui konna peaaegu et alla ajad, siis see ehmatab ikka ära küll. „See, et konn jaanuaris suusarajale satub, ei ole normaalne,“ ütleb kahepaikseid uuriv teadlane Riinu Rannap.
VIDEO | Tülinorimine Häädemeestel: rebane kiusab vigastatud käpaga šaakalit, kes tahab rahus süüa (15)
Talvekaamera ees salvestatud videost saame aimdust, kuidas Kaukaasia päritolu siia vabatahtlikult elama asunud šaakal ja kodumaine rebane omavahel suhestuvad, kirjutab RMK loodusblogi.
Miks ei tohi lendoravale silma vaadata, millistel tingimustel teda üldse võimalik kohata on ning mida peaks arvama metsomanik, kelle territooriumil loomake elab? Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Uudo Timm teeb agentuuri blogis asjad selgeks.
Hirvekaamera ees leidis nüüd jaanuaris aset igati üllatav ja ootamatu sündmus, millist pole hirveplatsil kaamera üheksa-aastase ajaloo jooksul kunagi varem juhtunud – hirv püherdas mudas, kirjutab RMK oma loodusblogis.
Millal te viimati silitasite männikoort, poetasite taskusse väikese käbi või krudistasite sõrmede vahel männiokkaid? Just nüüd on selleks õige aeg, sest mänd on aasta puu 2023. Aasta puu valiti juba 27. korda ja selleks on alati mõni pärismaine liik või perekond.
2023. aasta loomaks on valitud lendorav, kellest on viimastel aastakümnetel kujunenud üks looduskaitse sümboleid. See on liik, kellesse, nagu ka looduskaitsesse, on vastakat suhtumist.
„Kolm isast tegid puult-puule lennates vingeid jõu- ja ilunumbreid ja ajasid emast usinalt taga. Tahaks loota, et ta ühe neist ka jutule võttis,“ kirjeldab esmakohtumist lendoravaga ettevõtja Meelis Kalev.
Saksamaal paaritus hunt koeraga. Seadus nõuab, et sündinud kutsikad otsitaks üles ja lastaks maha (37)
Kodukoeraga paaritunud hundi kutsikad tuleb üles leida ja maha lasta, otsustasid Kagu-Saksamaa Baieri liidumaa võimud.
Alaskas jäi videolindile hetk, mil põder oma mõlemad sarved maha ajab – vaatepilt, mille nägemise tõenäosus on „üks miljonist“. Tegelikult väiksemgi, sest teadaolevalt pole varem kunagi midagi sellist kaamerasilma ette jäänud.
Põdrad on teadupoolest väga tugevad loomad, kuid järgnev video kinnitab seda hoopis teisest perspektiivist.
Metsas liikudes jääb silma mitmeid tihaseid, kellest kaks kannavad hallikat rüüd. Välimus on neil üsna sarnane, märksa kindlam on eristada halle tihaseid hääle järgi. Üks teeb „pit-tšju“, teine aga hoopis „dää-däädää“.
Metsaomanikud üle Euroopa on mures, et looduse taastamise algatus toob neile lisapiiranguid. Keskkonnaministeeriumist kinnitatakse, et midagi täiendavalt kaitse alla ei võeta.
