Eesti Jahimeeste Selts on oma kodulehel avaldanud metslooma häälte tundmise testi. Pane ka sina ennast proovile, kas oskad eristada näiteks kähriku häälitsusi ilvese omast? Või teha vahet punahirve ja karu möiretel?
Kevad toob meie puistutesse hulganisti sulelisi, kes on pikad talvekuud mööda saatnud soojades paikades. Aprillis ja enam mai alguses seavad siin end sisse must-kärbsenäpid, kes on meie kärbsenäppidest varaseimad saabujad.
Ilveste arv Eesti metsades on viimase kümnendi jooksul kasvanud 600ni. Kui pesakondade arv peaks kerkima üle 100, tuleb Keskkonnaagentuur välja ettepanekuga taastada ilveste regulaarne küttimine.
Kevadine metsas uitaja võib juba märgata, et nina on maast välja pistnud nii mõnedki seened – silma jäävad oma punase värvi ja elegantse oleku tõttu kindlasti harilikud karikseened, hooaja alguses kutsuvad uudistama kurrulised kuhikmürklid ja kogritsad. Kuid millist neist tasuks korjata, milline ag...
Alates tänasest kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Ka sel aastal keskenduvad plaanilised kontrollreidid kaitsealadele ja linnurikastele metsadele, kus rikkumisel oleks linnustikule eriti suur mõju. Reidid kestavad juuni lõpuni.
Esimesed laulvad musträstad pakkusid küll hulga äratundmisrõõmu ja tekitasid sooja tunde, kuid nädalate möödudes muutub nende repertuaar kõrva jaoks pea sama tavaliseks nagu rasvatihaste oma.
Järvamaal jäi selle nädala algusel Hugo Mässaku kaamerasse emakaru nelja pojaga, teatab Eesti Jahimeeste Selts.
Trikid rehviga! 26. märtsi öösel tutvustas üks karu, kuidas saab teha harjutusi rehviga ehk rehvijoogat, kirjutas Eesti Jahimeeste Selts.
Koprajaht kuivenduskraavides tahetakse jälle ära keelata. Maaomanikud pole nõus ei jahieeskirja muudatusega ega selle põhjendustega.
Sageli olen just veebruaris ja veel märtsi keskpaigaski sattunud peale mitmele rongapaarile, kes taevalaotuses üksteist taga ajavad ning siis ühtäkki selja maapinna poole pööravad.
Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.
14. veebruaril jäi Võrumaal Ruusmäe külas rajakaamerasse kraavi kaldal askeldav aasta loom – udras ehk saarmas, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.
Loomade jäljeread on nagu looduse avatud aabits. Kui lugeda mõistad, jutustab see huvitavaid lugusid: kes on käinud, mida teinud, kuhu läinud. Looma ennast näeb inimene harva, jäljeridu võib harutada kasvõi mitu tundi järjest. Hea on teada, kellega sa eluruumi jagad.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja elektri põhivõrgu haldaja Eleringi kokkuleppel saavad lendoravad Alutaguse vallas kõrgepingeliini alla kahes kohas liikumiskoridorid. See võimaldab lagedat ala vältival loomaliigil potentsiaalsete elupaikade vahel turvalisemalt liigelda ja laiemale alale levid...
Pensionipõlve pidav endine postiljon Rodney Holbrook märkas paari kuu jooksul, et asjad, mida ta päeval kuuris kasutas, on igal hommikul korda seatud. Müsteerium lahenes, kui ta oma kuuri öökaamera paigutas.
2024. aasta loomaks on valitud harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest.
Möödunud laupäeval korraldati Vormsil suur ühisjaht, et tabada saarel end sisse seadnud hundid.
Liigne oht kariloomadele? Euroopa Komisjon tegi ettepaneku muuta huntide rahvusvahelist kaitsestaatust (12)
Täna avaldati põhjalik analüüs huntide populatsiooni olukorra kohta ELis ning selle põhjal teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, millega muudetaks Berni konventsiooni kohane huntide rahvusvaheline kaitsestaatus „rangelt kaitstud“ asemel „kaitstuks“.
Mida mitmekesisem on mets, seda paremini tunnevad ennast linnud, kirjutab Linnuvaatleja.
Vormsi jahiselts on selleks laupäevaks korraldanud suure hundijahi, sest võsavillemeid on saarel rohkem kui kunagi varem ja prognoos ütleb, et jaanuari lõpuks ajab nälg nad saarerahva lammaste-veiste kallale.
Mari Kartau: miks õppida ajaloost valikuliselt, kui võib võtta täispaketi
METSALEHT | JUHTKIRIMööduva aasta üks märksõnu on „loomad elutoas“ – ei möödu päevagi, kui me ei kuule hundi murtud lammastest, linna peal hängivatest ilvestest või rekordpesakondadega karudest.
„Tallinn on suurkiskjatest ümber piiratud“ - Eesti karudel, huntidel ja ilvestel läheb täna elu väga hästi (89)
Harjumaa jahimehed pole varem pealinna kandi metsades kohanud sedavõrd suurt hulka karusid, ilveseid ja hunte kui praegu.
11. novembril jäi Kuke külas Saaremaal jahimeeste rajakaamerasse karu, teatas Eesti Jahimeeste Selts.
Idapiir tekitab poleemikat ka loomariigis. Sotsiaalmeedias levib video karust, kes üritab üle hiljuti valminud piiritara teisele poole pääseda. Leedu piirivalvurid kinnitasid, et intsident toimus sel suvel Leedu ja Valgevene piiril.
Suured metsatulekahjud üle maailma tembeldatakse meedias ühemõtteliselt kliima soojenemise tagajärjeks. Neil on aga teisigi inimtekkelisi põhjuseid, millel pole kliimamuutustega midagi pistmist. Ega ka maha visatud koniga.
RAIL BALTICU ÖKODUKTID | Hiiglaslikud rajatised, millega tuleb harjuda nii loomadel kui ka inimestel (113)
Ökodukti üleshitus lahtiseletatult!„Ei ole võimalik!“ Saustinõmme ökoduktil asuvate väikeloomade varjeks mõeldud kändude kõrvalt vaatab vastu värviline orienteerumismärk.
Kogenud jahimees: ,,Tapmisest hasarti sattunud huntide vastu ei ole muud lahendust kui küttimine“ (10)
Lugu sisaldab häiriva sisuga pilte!Hundid on sel aastal hulgaliselt murdnud või rünnanud nii lambaid, kitsi, veiseid, koeri kui ka hobuseid. Lisaks loomadele elavad hundihirmus ka mitmed inimesed ning paljud ei mõista, miks on võsavillemite populatsioonil üldse nii suureks lastud kasvada. Kus on selles kõiges tõde ning mida tuleks et...
Väike-kirjurähnide märkamiseks on praegu hea aeg, sest vaiksest ümbrusest kostuvad nende toksimised paremini ära ning põhjast ja kirdest võib meile neid väikseid rähne juurdegi saabuda.
13. oktoobri õhtul sattus Pärnumaal Kullipesa jahiseltsi esimehe Siim Suitsmardi koer õhtusel jahiringil kokku täiskasvanud hundiga, teatab Eesti Jahimeeste Selts.
