Šotimaa farmides töötanud Kalle Adler juhib nüüd šotlasest põllumehele kuuluvat Abaja farmi, edendades võõrsilt saadud teadmistega nii teravilja- kui lihaveisekasvatust.
„Toimetame siin juba alates 1998. aastast, ettevõte kuulub Šotimaa põllumehele ja turbatootjale Neil Mackie Godsmanile,“ räägib Kalle Adler.
1980. aastate keskel, kui Kalle Adler veel Kehtna Kõrgemas Põllumajanduskoolis maaparanduse mehhaniseerimist õppis, käinud Godsman seal omale praktikante valimas. Toonasest põllumajanduspraktikast Šotimaal saigi alguse meeste pikaajaline koostöö, mis päädis ühise ettevõttega Järvamaal Abajal.
Nii läbi ja lõhki šotlane Kalle Adler siiski pole, et käiks ettevõttes ringi kildis ehk ruudulises seelikus, nagu šotlastel kombeks, aga tema baarikapis leidub parimat Šoti viskit küll. Nimelt on Vaol tegutseva Abaja farmi omanik Neil Mackie Godsman oma riigi ühe suurema turbatootjana kõvasti seotud Šoti viskiga.
„90% Šotimaa viskist tehakse Godsmani turbaga, sest linnaseid kuivatatakse turbatulega, nii et ehtne Šoti viski saab turbamaitse,“ selgitab Kalle Adler.
Ta lisab, et firma omanik on siiski põline põllumees, kelle farmis Šotimaal peetakse nii piimakarja kui lihaveiseid.
Kasulikud investeeringud
Abaja farm loeb oma tegevuse alguseks 1993. aastat, kui Koeru sovhoosi reorganiseerimise käigus moodustati Abaja põllumajandusühistu. Mõned aastad hiljem ostis selle šotlane Neil Godsman, kes kutsus ka Kalle Adleri firmasse tööle.
Alguses oli vanas ühistus 68 piimalehma, maad 10 hektarit ja 16 töötajat.
„Praegu harime 1260 hektarit maad, meil on 250 looma ja kogu töö teeme ära viiekesi,“ toob esile Kalle Adler. Lisades, et firmas töötab ka tema abikaasa Terje, raamatupidajaks on tütar Hedi ning poeg Oskar käib koolivaheaegadel abiks kive koristamas ja trimmerdamas.
Kuna eakas välisomanik eriti tihti farmis kohapeal ei viibi, ongi kogu ettevõtmise juhtimine ja hea käekäik Kalle Adleri vastutada. „Omaniku põhimõte on, et ta ei vii kasumit Eestist välja, kogu kasum investeeritakse kohapeal ettevõtluse arendamiseks,“ tunnustab Kalle Adler šoti ärimeest.
„Enamikul inimestel on vaja korra elus juristi, korra aastas arsti ja korra kuus juuksurit, aga põllumeest on kõigil inimestel vaja kolm korda päevas.“
Nii on ettevõte saanud investeerida kaasaegsesse tehnikasse põldudel, uude laohoonesse ning viljakuivatisse. Need investeeringud on aidanud ettevõtet paremini majandada. Selle firma edulooks ongi efektiivne majandamine. Ei ole ju igapäevane, kui nii suures mahus ettevõtlust saab edendada vaid viie töötajaga. Neil on väga korralik tehnika ja hooned ning pealegi on maad kõik ühes tükis.
„Meie ettevõtte kõige kaugem põld kuivatist on vaid 3,5 km, nii läheb logistikale väga vähe aega ja jõudu,“ lisab Adler.
Abaja Farmi osaühingus kasvatatakse teravilja ja rapsi enam kui tuhandel hektaril. 400 ha-l on nisu, 200 ha-l oder, 300 ha on rapsi all ning 170 ha on uba ja hernest. Kogu vili müüakse Kevilisse. „Viljakasvatus annab meile 90% müügitulust, väiksem osa tuleb tõuloomade müügist,“ ütleb ettevõtte juhataja.
Geneetika Šotimaalt
Viljakasvatuse kõrval peetakse Abaja farmis lihaveiseid, kus silmapaistev aretustöö ja lihaveisekasvatus pälvis vabariikliku tunnustuse. Nimelt sai Abaja Farmi loomakasvatusjuht Tiia Riis Maaelu Edendamise Sihtasutustelt tänavu aasta algul parima lihaveisekasvataja tiitli. Kõrge tunnustuse taga on Tiia Riisi aastatepikkune hoolikas tõuaretustöö.
„Lihaveistega alustasime 2006. aastal, kui ostsime esimesed aberdiin-anguse tõumullikad Šotimaalt,“ toob esile ettevõtte juhataja. Ta lisab, et lihaveised valisid nad seetõttu, et väärindada mitusada hektarit sellist rohumaad, mis viljakasvatuseks ei sobi.
Praegu on aberdiin-anguste põhikarjas sada amme, kokku on 220 tõupuhast lihaveist.
Loomakasvatusjuht Tiia Riis toob esile, et loomadel on lühike paaritusaeg ja saab müüa ühtlasi partiisid. Riis selgitab, et pullid on neil karjas kaks korda aastas, nõnda on poegimisperiood jaotatud kahte ossa: esimene märtsis-aprillis ning teine oktoobris-novembris. Nii on vasikad üheealised ja neid on lihtsam müüa. Abaja farmist on tõuloomi müüdud tõuloomakasvatajate ühistu kaudu juba 16 riiki, läbi aegade kõige rohkem Maltasse ja Türki, aga ka Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse, viimased loomad läksid Austriasse ja Leetu.
„Kuna müüme ainult tõuloomi, oleme ka selle majandusharuga kasumis,“ toob ettevõtte juhataja esile, lisades, et viljakasvatus on praegu siiski loomakasvatusest tulusam.
Põllumehetööga on Abaja farmi juhataja rahul: „Enamikul inimestel on vaja korra elus juristi, korra aastas arsti ja üks kord kuus juuksurit, aga põllumeest on kõigil inimestel vaja kolm korda päevas,“ toob Kalle Adler esile selle ameti olulisuse.
