Hannes Rumm: Eesti vasikad söövad paremini kui Eesti lapsed

Alates kuuendast elupäevast hakkab vasikas süüa saama automaatjooturist, mille lutist tulevas piimapulbripõhises joogis on olemas kõik tugevaks terviseks vajalikud ained. Kasvades lisanduvad vasika toidusedelisse hein, jõusööt ja vasikamüsli, mis on nii hea, et selle lõhna tunnevad lauta tulnud lapsed kohe ära.

Kui vasika eelmisest toidukorrast pole veel neli tundi möödas või kui päevane norm kaheksa liitrit piima on juba täis, annab tema kõrvas olev väike nupuke sellest automaatjooturile märku. „Niimoodi ei söö ega joo vasikas end ülekaaluliseks ning tal ei teki seedehäireid,“ ütleb Metsaküla farmi omanik Jaan Metsamaa, kelle laudas on 570 lehma Euroopa tipptasemel väljalüpsiga 11 024 kilo aastas.

Test: palju ostad Nestlé tooteid?

Kui paariaastane mudilane satub poeriiulite vahele, näeb ta esmalt tooteid, millele on riiulitel parim koht ostetud. Lisaks kulutatakse meeletut turundusraha selleks, et just neid tooteid lastele maast madalast peale suruda. Tehke test ja lugege palun oma iganädalases toidukorvis kokku, kui palju on seal maailma suurima toidukontserni Nestlé tooteid.

Kuigi Eesti laste ülekaalulisuse põhjusteks on ka liiga vähene liikumine ning lühike uni, on suurim põhjus hirmuäratavalt kiiresti kasvavas ülekaaluliste ja rasvunud laste arvus siiski vale toitumine, sh hommikusöögi söömata jätmine.

„Peamised riskid tulevad ikka toiduvalikust ja tarbimise sagedusest,“ sõnab Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur Eha Nurk. „Kaalus võetakse nii juurde kui alla söögilaua taga!“

Kuna Eesti vasikad söövad paremat toitu kui meie lapsed, siis on ka Eesti lehmad tervemad ja tootlikumad kui meie inimesed.

Lastele annavad liigse kaalu magusad ja energiarikkad toiduained, saiakesed-pirukad, kartulikrõpsud ja suhkruga joogid. Kõiki neid tooteid suruvad lastele peale hüpersuurte turunduseelarvetega firmad, mis on magusatest Kelloggsi hommikuhelvestest, kartulikrõpsudest, burgeritest või koolajookide tarbimisest teinud sotsiaalse normi.

Seejuures on Eestis ja teistes jõukates riikides laste ülekaalulisus kõige rohkem vähem jõukate perede mure.

Odavamad toidud on sageli kaloririkkamad ja toitainetevaesemad. Teiseks on rikkamad pered keskmiselt haritumad ning teevad targemaid valikuid. „Juurviljad on ju suhteliselt odavad, aga Eesti lapsed söövad neid vähe,“ ütleb Eha Nurk.

Nagu vasikatel, on ka lehmade toitumine väga kindlalt kontrollitud. Mineraalaineid doseeritakse igale 600 kilo kaaluvale lehmale vastavalt tema organismi eripärale ühegrammise täpsusega. „Nii on lehmad söönud, tugevad, indlevad korralikult ja nende piim on hea,“ selgitab Jaan Metsamaa.

Eestis kasvas kuni pandeemiani pidevalt inimeste keskmine eluiga, kuid märksa aeglasemas tempos tõusis tervena elatud aastate arv. Praegu on ülekaaluline või rasvunud iga kolmas poiss ja neljas tüdruk, sajandi algusega võrreldes on selliste laste arv kolmekordistunud.

Automaatsööturid Moskvas ja Pekingis?

Pekingi ja Moskva tänavatel on inimesed juba praegu pidevalt kaamerate vaateväljas ning totaalse kontrolli all. Ehk pannakse kunagi mõnes diktatuuririigis ka inimestele kõrva nupuke, mis annab automaatsööturist järgmise välja mõõdetud suurusega toiduportsu alles siis, kui eelmisest on neli tundi möödas.

Vabas Eestis teeme meie oma valikuid ise ja ka vastutame nende eest. Laste ja vasikate võrdlemine kindlasti vihastab mõnda lugejat. Tegin sellise võrdluse, teadvustamaks, et kui meie lapsed jäävadki burgereid ja kartulikrõpse koolaga alla uhtuma, saavad nad ellu kaasa kehva tervise. Veel jõhkramalt öeldes: kuna Eesti vasikad söövad paremat toitu kui meie lapsed, siis on ka Eesti lehmad tervemad ja tootlikumad kui meie inimesed.