Mari Kartau: Eesti mets ei suuda üksinda kliimat päästa

Looduslikus aineringes ei teki ega kao miski, kõik ringleb maa ja atmosfääri vahel. Nii ka süsinik. See süsinik, millega me kliimamuutuste peatamiseks võitleme, et ole loodusliku aineringe loomulik osa, vaid meie poolt välja kaevatud fossiilsete maavarade kasutamise käigus süsteemi lisatud ainekogus. Loota, et looduslik aineringe suudab selle ära siduda, on sama absurdne, kui püüda mahutada 10-liitrisesse ämbrisse 20 liitrit vett.

Aga just seda üritatakse teha, kui loodetakse, et LULUCF ehk metsa- ja maakasutuse sektor võiks etendada kandvat rolli kliimamuutustega võitlemisel. Kui suureks ka kasvab kliimaärevus; kui ambitsioonikaid eesmärke ka püstitatakse – kahjuks mahub 10-liitrisesse ämbrisse endiselt vaid 10 liitrit vett.

Metsamuldade süsinikusidumise ja -talletamise võime on olenevalt mullaliigist väga erinev, kuid puidu kohta on üsna täpselt teada, kui palju sinna süsinikku mahub. See on pool puidu kuivmassist. Mis tähendab seda, et puistute süsinikusidumist on võimalik üsna täpselt prognoosida. Kui me teame oma metsade tagavara, vanust ja olemit, siis teame ka, millal ja kui palju ta süsinikku seob.