Hindrek Riikoja: elektri hinna ümber käiv tants on tõestanud, et tegelikult on valitsejatel meist ükskõik

Tänase lehe päises seisab kuupäevana 15. september. Peagi kukub paljude jaoks päev, kui augusti rekordiline elektriarve peab makstud olema. Kahe nädala pärast saavad kõik inimesed sõlmida uusi elektrilepinguid, et talvekuudel külmkappe, elektripliite ja tulesid kasutada fikseeritud hinnaga. Aga millise hinnaga, see on meil jätkuvalt teadmata.

Kõik kolm valitsuserakonda lubavad mõelda lihtsale inimesele ja muretseda tema käekäigu pärast. Elektri hinna ümber käiv tants on aga ilmekalt tõestanud, et tegelikult on valitsejatel meist ükskõik. Nii Reformierakonnal, sotsiaaldemokraatidel kui Isamaal.

Meile kinnitatakse, et kõrges elektri hinnas on süüdi börs, on süüdi elektritootja, on süüdi sõda ning vahel ka tarbijad ise, kes tahavad mõtlematult palju elektrit kasutada ja sellega uusi hinnatippe tekitavad. Igal juhul pole see nende kinnitusel asi, mida valitsus saaks oma tegevusega muuta. See on häma, et mitte öelda otsene vale. Selline Savisaare jutt, et ainult teised on süüdi.

Suur osa elektri hinnast voolab tegelikult riigi tasku – elektriaktsiis ja käibemaks, CO₂ tasu, elektritootja kasum, võrguteenuse osutaja kasum. Need kõik moodustavad väga olulise osa elektri hinnast ning jõuavad kas otse või kaude riigieelarvesse ehk valitsuse jagada ja kasutada.

Augusti tipphindade ajal seiskasid mitmed firmad oma töö. Varsti võib sellest aga saada meie argipäev.

Ärge unustage, et inimesi ei mõjuta vaid see, kui suur on tema isiklik elektriarve. Et osa inimesi on oma elektri hinna soodsal tasemel fikseerinud, ei tähenda, nagu uskumatutel kõrgusel käiv elektri hind neist igal juhul mööda läheb. Mõjutab ja väga palju. Sest elektri hind sisaldub kõigis meid ümbritsevates toodetes ja teenustes. Ning suuresti seetõttu ongi inflatsioon üle 20 protsendi ehk eelmise augusti 100 eurot oli tänavu augustis väärt 80 eurot. Või vähemgi.

Kui eraisikutel on vähemalt teadmine, et mingisugune piirhind nende kasutatavale energiale tekib, siis ettevõtjatel pole sedagi teadmist. Valitsus on neid järjekindlalt hanitanud ja nende murele mingigi leevenduse leidmist edasi lükanud. Nii elavadki firmad olukorras, kus nad maksavad elektri eest tihti rohkem kui konkurendid Soomes.

Augusti tipphindade ajal seiskasid mitmed firmad oma töö. Esialgu oli see eelkõige märgilise tähendusega. Varsti võib sellest aga saada meie argipäev. Kuigi valitsus saaks ilma suurte kuludeta neile appi tulla.

Poliitikutest on praegu silmakirjalik soovitada inimestel vähem elektrit tarbida ning jagada sinna kõrvale nippe, kuidas seda teha. Enne kui teisi õpetada, tuleks astuda kõik enda võimuses olevad sammud. Aga seda ei tehta. Head valijad, pidage seda järgmistel valimistel kindlasti meeles!