KUULA | Kuidas vähendada lühinägevuse tekke riski? Viibige rohkem päevavalguse käes!

Lühinägevus ehk müoopia on nägemishäire, mille puhul silma sattunud valguskiired koonduvad juba enne võrkkestani jõudmist. Teravalt nägemiseks läheb sel juhul vaja miinusprille või -kontaktläätsi.

Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog-juhtivarsti Kadi Palumaa sõnul tekib lühinägevus tavaliselt lapseeas, põhjuseks on lapse silma liiga kiire kasv võrreldes lapse ealise normiga. Lastel ei põhjusta müoopia enamasti tõsisemaid probleeme kui prillide või läätsede kandmise vajadus. Õigeaegne müoopia avastamine lastel aitab vältida võimalikke probleeme täiskasvanueas.

Lühinägelikel risk hilisemaks haiguste tekkeks

Umbes 10%-l müoopidest areneb kollatähni kärbumine. Lühinägevuse puhul on kõrgenenud risk ka glaukoomi ja võrkkesta irdumise tekkeks. Nende haiguste tulemusena tekkinud nägemiskahjustus on pöördumatu. Müoopidel on suurem risk katarakti ehk hallkae tekkeks, mida on võimalik kirurgiliselt ravida.

Sageli ei ole eelkooliealisel lapsel nägemisega mingeid probleeme ei kodus ega lasteaias. Nii väikesed lapsed ei kurda dr Palumaa sõnul halva nägemise üle, seetõttu ei pruugi lapsevanemad sellest aru saada. Kui laps kissitab kaugemale, näiteks tahvlile vaadates silmi, ei märka kaugel asuvaid objekte või kurdab silmade väsimust või peavalu, võib tegu olla algava lühinägevusega.

Viibige rohkem õues!

Kõige suurem lühinägevuse riskitegur on lapse vähene õues viibimine. Õues veedetava aja positiivne toime on seotud päikesevalguse kordades kõrgema intensiivsusega võrreldes siseruumide valgustasemega. Lühinägevuse tekke riski aitab vähendada ja juba välja arenenud lühinägevuse süvenemist pärssida lihtne elulaadipõhimõte. Lastel soovitatakse järgida 2-20-20 reeglit: viibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes ning iga 20 minuti lähitöö järel vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse.

Müoopia ennetusprojekt koolides

Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum algatasid projekti „Müoopia ennetus lastel“, mille eesmärk on hinnata müoopia ja selle riskitegurite levimust Eesti kooliõpilaste seas, anda sisend müoopia ennetamiseks ja laste õigeaegseks silmaarsti juurde suunamiseks. Juhuvalimi alusel on kaasatud 25 kooli 1., 5. ja 9. klassi õpilased üle Eesti, kokku ligi 1500 last. Vastuvõtt toimub kooli vahetus läheduses mobiilses silmakabinetis. Samuti saab vastuvõtule tulla Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikusse ja Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikusse. Kui uuringu käigus leitakse mõni kõrvalekalle, võib lapse registreerida täiendavale silmaarsti vastuvõtule. Prillide vajadusel väljastatakse soovi korral prilliretsept.

Lühinägevus on maailmas kasvav terviseprobleem. Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt on aastaks 2050 maailmas 50% inimestest lühinägevad. Aasias räägitakse juba praegu „müoopia epideemiast“ – teatud piirkondades Ida-Aasias on 80–90%-l elanikest lühinägevus. Eestis ei ole müoopia levimust seni laiemalt uuritud.