Noortalunike juht Priidu Veersalu kasvatab Lahemaa rahvuspargis lambaid, seisab lambakasvatajate ja väiketalunike õiguste eest ning innustab noori vanemate talutööd jätkama.
„Loomadega looduses toimetamine on privileeg,“ teatab noor taluperemees Priidu Veersalu. Ta on rahul, et saab olla ise oma ettevõtmiste peremees. Sama soovib ta teistelegi: et vanemad annaksid õigeaegselt oma majandamise noortele üle – enne kui noorte huvi maaelu vastu on päriselt kustunud.
Oleme Iisaka talus Lahemaa rahvuspargis, kus külastajale avaneb tõeline taluidüll – ümberringi kadakased karjamaad, pererahva hoolikalt rajatud kiviaiad, korras taluhooned. Ja kui peremees Priidu laudauksed avab, tormavad väljaõpetatud lambakoerad kohe lambakarja ohjama, suunates selle valge villamere õigele karjateele. Peagi nosib ka maaliline lambakari kadakate vahel.
„Lambakasvatus on selline majandamisharu, mis ei luba sul luksusjahiga sõita, aga leiva saab targalt toimetades kenasti lauale.“
Laudahoone ees on aga väliletid, kus uhke väljapanek annab aimu, mida kõike saab lambavillast toota: viltimistehnikas kirjatud käpikud, sallid, lisaks sokid-mütsid, lambanahad ja värvilised kaltsuvaibad.
Iisaka peretalus toimetab koos mitu põlvkonda. Taluohjad enda kätte haaranud poeg Priidu juhib talutegemisi koos elukaaslase Kädiga. Vanaperemees ehk isa Väino on abiks talutöödel ja traktoriroolis, ema Mare aga valmistab kauneid käsitöötooteid koos tütarde ning 96aastase vanaemaga.
„Naudin seda harmoonilist taluelu, mis meil siin on,“ kinnitab noorperemees.
Eelistab sinist tekselit
Iisaka talu on praeguse Lahemaa rahvuspargi alal tegutsenud juba aastasadu, Veersalude pere omanduses on see talupidamine aastast 1905. Nii toimetab neil kadakastel karjamaadel praegu juba viies põlvkond.
Priidu Veersalu võttis oma vanematelt Väino ja Mare Veersalult talupidamise üle 2015. aastal. Ta meenutas, et kui täisperemehena talus alustas, oli lambakarjas 75–80 looma, praeguseks on põhikarjas juba ca 110–115 utte, kevadel koos tallede ja karja täiendusega ligi 300 lammast. Priidu Veersalu ehitas 2017. aastal uue lambalauda, mis mahutab kuni 250 põhikarja looma.
Noor taluperemees on väga tõsiselt tegelenud tõuaretusega, minnes üle sinise tekseli tõugu lammastele.
„Oleme toonud välismaalt – nii jäärasid kui uttesid –, et parandada karja geneetilist baasi,“ selgitas peremees. Uusi tõuloomi on toodud Soomest, Belgiast, Saksamaalt, Hollandist. Viimastel aastatel on selles karjas kasutatud ainult 100% veresusega sinise tekseli jäärasid.
Praegu on karjas sinise tekseli veresusega loomi umbes 80%, ülejäänud on eesti tumedapealised lambad. Eesmärk on saavutada tõupuhas sinise tekseli kari. See soodustaks tõuloomade eksporti, praegu müüakse tõuloomi Eestis.
„Me alles saavutame esimesi eesmärke, järgmisel kevadel sünnivad meie karjas esimesed puhatõulised talled,“ rääkis peremees. Ka liigutakse karjakasvatusega mahetootmise poole.
„Meil on teise aasta ülemineku mahekari, nii et järgmisel kevadel on meie lambad täielikult mahedad,“ teatas peremees. Ta selgitas, et mahekarja ei areta ta rahalistel eesmärkidel, pigem missioonitundest, et saaks tarbijatele pakkuda võimalikult väärtuslikku toitu.
Iisaka talupere on aastate jooksul taastanud üle 50 hektari poollooduslikke kooslusi, harvendades karjamaid Uuri ja Muuksi külas. Samuti on taastatud üle kilomeetri kiviaedu, sest oluliseks peetakse ehedat külamiljööd.
Talu areneb mitmes suunas
Iiska talu üks eesmärke on oma tapa-ja töötlemispunkti avamine, et saaks ise kohapeal lammaste lihast väärtuslikke tooteid valmistada. Avara lauda ühte ossa on plaanis rajada töötlemiskeskus, toodete kaubamärgiks saab „Viisakas lammas“.
Praegu kasutatakse teenust teistes töötlemiskeskustes. Nii saab siit osta lambaliha, mahelihast grill- ja suitsuvorste ning konserve. Peremees plaanib karja suurendada.
Sel suvel valiti Priidu Veersalu MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimeheks, ta on ka Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse aseesimees. Nii seisab Iisaka talu peremees laiemalt kogu talumajanduse arengu eest. Ta ei ole nõus, et lambakasvatust nähakse pigem kahjumliku tegevusena.
„Lambakasvatus on selline majandamisharu, mis ei luba sul luksusjahiga sõita, aga leiva saab targalt toimetades kenasti lauale,“ tõi ta esile. „Tegeleme nii tõuaretuse, lihamüügi kui käsitööga. Lisaks on loodushoid, nii et ühe valdkonna abil toetame teist ja püsime pinnal,“ selgitas Iisaka talu peremees.
Ta on rahul, et on taastatud utetoetus, mida vahepeal ei makstud. Ent lisas, et ka lambakasvatus vaevleb energia kõrge hinna kriisis. „Väga oluline on, et suudaksime valitsuse ja erialaorganisatsioonide koostöös kriisi ületada, et ei tuleks rohkem juurde neid tootjaid, kes uksed kinni panevad,“ ütles Priidu Veersalu.
