17. september on ülemaailmne patsiendiohutuse päev. Sel aastal oli päeva fookus just ravimitega seotud eksimustel ja nende ennetamise võimalustel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul tekivad ravimitega seotud eksimused sageli teadmatusest, info puudusest või ebaselgusest. Kui patsient ei saa täpselt aru, kuidas ravimit võtma peaks, võib juhtuda, et ta talitab valesti. Ravimiohutuse seisukohalt on väär seegi, kui inimene mingil põhjusel rohu võtmata jätab.

Suur viga on ravimite ülemäärane tarvitamine

„Uuringud on näidanud, et vähesed patsiendid teavad nimetada kõiki neile määratud ravimeid ja sedagi, milleks need näidustatud on. Nii võib juhtuda, et tarvitatakse ülemääraseid ravimeid või ka ravi osas vastukäivaid preparaate,“ lisas Pasterus. See võib juhtuda ka siis, kui lisaks retseptiravimitele pruukida toidulisandeid või käsimüügiravimeid.

Haiglad ja apteegid kasutavad ravimitega seotud vigade ennetamiseks erinevaid patsiendiohutuse süsteeme, kuid teekonnal, kus ravim inimeseni jõuab, võib kusagil viga tekkida ning selle tagajärjed on ettearvamatud. Enamasti ja kergemal juhul midagi halba sellest ei sünni.

Tartu Ülikooli kliinikumi kliiniline proviisor Marika Saar toob ühe veatekke kohana välja olukorra, kus patsient läheb haiglast koju ja peaks seal ravi jätkama, aga tal pole meeles, kui palju ja milliseid tablette võtma peab.

„Niiöelda ühest süsteemist teise üleminekul võib segadus olla suurem, tähelepanelikud peavad olema nii meditsiinitöötajad kui arstid,“ lisab ka. Kuigi arstidel ravimite määrajana lasub väga suur vastutus, saavad ravimite lõpptarbijad ehk inimesed ise samuti olulisel määral panustada ravimite kasutamise ohutusse.

Oluline on järgida raviskeemi

Kliinikumi kliiniline proviisor Jana Lass toob välja mõned põhitõed. „Esmalt on oluline, et inimene järgiks talle määratud raviskeemi ning ei teeks selles iseseisvaid muudatusi. Küsimuste ja muredega tuleb pöörduda oma arsti poole, nõu saab küsida ka apteegis.

Teiseks, kõiki ravimeid ei tohi purustada ega poolitada. Kui tekib selleks vajadus, tuleb veenduda ravimi infolehelt või arsti ning apteekri poole pöördudes, et see on lubatud. Inimesele määratud ravimeid võib tarvitada ainult ise ning mitte jagada teistele. Ning aegunud või ebavajalikud ravimid tuleb tagastada apteeki,“ selgitas Lass põhimõtteid, mida igaüks iseenda ja keskkonna heaks teha saab.

Ilona Pastaruse sõnul esineb ravimitega seotud ohutusjuhtumeid sagedamini eakatel patsientidel ning neil, kel põevad mitut haigust korraga ning tarvitavad seetõttu ka mitmeid erinevaid ravimeid. Enim juhtumeid esineb südame-veresoonkonna-, kesknärvisüsteemi-, hingamiselundite, endokriin- ja seedetraktihaiguste ravimitega.

1x
00:00

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid