Veiko Pak on Eesti rahva porgandimahla jooma pannud
(19)Kadarbiku kaubamärgiga porgandimahlad ja hapukapsas tulevad Eesti ühest kaasaegsemast köögivilja töötlemis- ja väärindamisettevõttest, mida juhib Veiko Pak.
„Igal aastal läheme uuele ringile – me ei tea, kuidas saagid on, kuidas turg meid vastu võtab ja kas jääme ellu või ei jää,“ teatab Kadarbiku Köögivilja osaühingu juhataja Veiko Pak. Muretsemiseks on piisavalt põhjust, sest köögiviljakasvatus pole eriti tulus äri, pigem väga töömahukas ja riskantne, sest odavam importvili püüab igati meie turgu üle ujutada.
Raskustele vaatamata on pereettevõttena alustanud Kadarbiku talu aastakümnete jooksul tõusnud suurimaks porgandikasvatajaks ja köögiviljamahlade ning hapukapsa tootjaks. Veiko Paki initsiatiivil hakkas Kadarbiku talupere esimesena ka omakasvatatud köögiviljadest mahla pressima ja rahvale müüma.
Veiko Pak toob esile, et kui tema naaber AS Sagro köögiviljakasvatusega lõpetas, ei jätkanud neil põldudel ja tsehhides keegi kohalikest, üksnes impordi osakaal üha suurenes.
„Sagrost ei ole enam mitte mingit jälge, keegi ei täitnud seda nišši. Eesti saatus ongi selline, sest meie turg on väike ja importkaup aina voolab sisse,“ ütleb Veiko Pak.
Seda enam tuleb Kadarbiku taluperele au anda, et nad on aastakümneid suutnud köögiviljaturul vastu pidada, tõustes üheks tuntumaks köögiviljakasvatajaks, müües kohalikke porgandeid, kaalikaid, kapsaid oma rahvale ja jätkavad endiselt köögiviljakasvatusega enam kui paarisajal hektaril.
Alustasid kapsaste ja tomatitega
„Algul kasvatasime siin talus kõike – olid kurgid, tomatid, kapsad ja pidasime sigu,“ meenutab Veiko Pak. Pakide köögviljadünastia rajaja on isa Ants Pak, kes omal ajal tegutses Ääsmäe sovhoosi peaagronoomina ja alustas enda kapsamaaga poolel hektaril.
„Olime esimesed, kes 2006. aastal tõid turule smuutid, nimi „smuuti“ on ka meie välja mõeldud.“
Soome põllumajanduskoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud vanem vend Veiko Pak meenutas, kuidas suvistel vaheaegadel käisid nad perega Leningradi turul kapsaid müümas ja vend Villega Soome talumeestel abiks – nii teenisid nad oma esimese raha.
„Soomest sain esimese väikese algkapitali, nii me vaikselt toimetama hakkasime,“ meenutas Pak, kuidas nad 2003. aastal hakkasid omandatud Ääsmäe laokompleksi oma tootmishooneks ümber ehitama. 2004. aastast sai Veikost OÜ Kadarbiku Köögivili juhataja, peamiseks vastutusalaks köögivilja töötlemine ja turustamine.
Vend Ville juhib avamaa köögiviljakasvatust, isa Ants Pak on suurematest tegemistest kõrvale tõmbunud, aga pereettevõttes toimetavad ka miniad ja juba ka järgmise põlvkonna lapsed.
Porgand kasvas tänavu 104 ha-l, kapsas 47 ha-l, viljavahelduseks oli pandud kasvama ka teravili. Põldudel toimetatakse kaasaegse tehnoloogiaga, porgandeid võetakse kombainiga, aga kapsakoristus ongi suuresti käsitsitöö, mida tehakse ka ukrainlaste abiga.
Veel paarkümmend aastat tagasi andis Kadarbiku talu tööd 30 inimesele, nüüd on mahlatööstuse arendamisega tööl juba 70 inimest.
Uudsed lahendused köögiviljanduses
„Olime esimesed, kes 2006. aastal tõid turule smuutid, nimi „smuuti“ on ka meie välja mõeldud,“ meenutab Veiko Pak. Esimesed olid Pakid ka köögiviljamahlade töötlejatena, kui hakkasid oma porgandeid toormahlaks pressima. Nüüdseks ongi Kadarbiku porgandimahl, toetades tervisetrende, tõusnud üheks tuntumaks köögiviljatooteks ja rahva lemmikuks.
Ääsmäele on rajatud kaasaegne tootmiskeskus, kus on tootmistsehh, külmlaod ja kontoriruumid. Ettevõte majandab keskkonnasäästlikult ja kasutab kõrgtehnoloogiat. Köögivilja töötlemisest üle jäävaid jäätmeid kasutatakse biogaasi tootmisel.
„Kui alustasime, siis 100% omakasvatatud köögiviljast läks toormena turule. Nüüd töötleme oma köögiviljast juba kuni 80% ümber – pressime mahla, hapendame kapsast; peseme, koorime, pakendame vilju,“ toob esile Pak.
Tootmishoone mahlatsehhis huugavad masinad täiel tuuril. Porgandid pestakse, poleeritakse ja pressitakse siis toormahlaks, tükeldatakse. Lisaks pressitakse ka peedi-kapsa- ja segumahlu, tehakse hapendatud kapsast, aurutatakse peeti ja riivitakse köögiviljasalateid. Tooted pakendatakse plasttopsidesse, pakenditesse, mahl pudelitesse ja saadetakse müüki, osa kaubast eksporditakse Lätti ja Leetu.
„Köögiviljamahlad pressime kodumaistest viljadest, aga puuviljamahlades on ka importvilju,“ selgitab peremees. Tema kabineti seinad on aukirju täis, viimane saadi tänavu. Nimelt pälvis Kadarbiku ahjusegu tänavu toiduliidult Eesti parima köögiviljatoote tiitli.
„Kõik meie köögiviljajäägid lähevad biomassiks, neid kasutatakse biokütteks,“ selgitab peremehe tütar Lisli Pak, kes on välismaal majandust õppinud ja töötab nüüd pereettevõtte tootmistsehhis projektijuhina. Poeg Ranner on müügijuht ja abikaasa Anneli tootearendusjuht.
„Olen rahul, et olen osalenud sellise Kadarbiku pereettevõtte loomises, mis on eestlasi köögiviljaga toitnud pea 30 aastat,“ tõdeb Veiko Pak. Ta rõhutab: „Meil on pereettevõte, kõige suuremat rõõmu tunnengi sellest, et lapsed jätkavad minu ettevõtmisi.“