Töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf toob välja, et sagedasti esineb probleeme kaelavaludega, alaseljavaludega, diagnoositakse tihti karpaalkanali sündroomi. Need on enamasti tingitud valest tööasendist arvuti kasutamisel ja dr Küüdorfi sõnul on see seoses kodukontoris töötamisega sagenenud.

„Kui inimene ei loo endale kodus sama häid tingimusi, nagu tal on kontoris, annavad nimetatud probleemid endast varsti tunda. Mina soovitaksin istuda kasvõi köögilaua taga, kindlasti lisada sülearvutile eraldi ekraan ja hiir, nii ei ole kael ega käed ebaloomulikus asendis,“ selgitab ta.

Seoses stressirohke eluga just viimase paari aasta jooksul on dr Küüdorfi sõnul sagenenud ärevushäiretega patsientide arv, samuti esineb tihedamini depressiooniepisoode. „Väga sageli esines depressiooni ja ärevushäiret näiteks koroonapandeemia alguses, kui inimesed kaotasid töö ja langesid seejärel masendusse,“ kirjeldab ta.

Stress võib süvendada kroonilisi haigusi, näiteks tõstab veresuhkru taset, stressitaset võib tõsta aga pidev müra. Kui inimene istub pikalt ühes asendis, näiteks arvuti taga töötades, siis tema aju verevarustus halveneb ja keha väsib kiiremini. Sama juhtub siis, kui silme ees toimub pidev liikumine, see väsitab aju ja inimene on õhtuks kurnatum, kui ilma selle häiringuta.

Töötervishoiuarst dr Anika Küüdorf

Dr Küüdofri sõnul võib vastutusrikka ja stressirohke ametiga, näiteks kaugsõiduautojuhtidel, bussijuhtidel või õpetajatel, sagedasti kõrgvererõhutõbe. „Töötervishoiuarstina ütlen ma neile, et tuleb ennast ravida või selles ametis enam töötada ei saa. Muidugi ei ole meie eesmärk, et inimene töö kaotaks, vaid et ta ennast raviks,“ nimetab ta.

Kui vererõhuhaigus ei ole hallatud, on raskemad tüsistused südameinfarkt ja ajuinsult. Dr Küüdorf nimetab siin riskirühma kuulujaiks neid, kelle töö on stressirohke, samuti öötöö, füüsiliselt raske töö, umbsed tingimused või ka töö kemikaalidega. Just nendes tingimustes tuleb oma tervis kindlasti korras hoida.

Mõni aasta tagasi saadeti ka töötajaid harvemini tervisekontrolli, osaliselt oli see dr Küüdorfi arvates seotud näiteks hirmuga infektsioonhaiguste ees. Aga mõnel tööandjal ei olnud ka rahaliselt võimalik seda teha.

Nüüd on olukord muutunud ja just kroonilisi haigusi põdevate patsientide tervis võib olla vahepeal kehvemaks muutunud. „Tihti vajavad inimesed kedagi, kes neile meelde tuletaks, et hoolimata enesetundest tuleks ikkagi rohtu võtta, et näiteks oma vererõhku kontrolli all hoida,“ selgitab Annika Küüdorf.

1x
00:00

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid