Eesti Metsameister püüdleb kõige rohelisemaks metsamajandajaks

Tartus tegutsev ettevõte on seadnud eesmärgiks jõuda koostööpartnerite abil Eesti esimeseks nullemissiooniga metsaettevõtteks. Milliseid samme selleks astutakse, räägib tegevjuht Joel Lobjakas.

Paar aastat tagasi paigutas Financial Times oma Euroopa tuhande kõige kiiremini kasvava ettevõtte edetabelis Eesti Metsameistri 232. kohale ja oma kategoorias ehk metsanduse ja põllumajandusega tegelejate hulgas suisa 4. kohale. Läbi aegade on sellesse tabelisse jõudnud vaid kümmekond Eesti ettevõtet, nende hulgas näiteks Bolt ja Pipedrive. Kui poleks kliente, kes ettevõtete teenuseid tarbivad, ei saaks rääkida ka nii headest tulemustest. Millega teie meie metsaomanike südamed olete võitnud? Teete midagi teisiti?

Oleme tõepoolest julgenud kümne tegutsemisaasta jooksul teha asju natuke teistmoodi, olla mõneski asjas uuenduslik. Meie jaoks on standardiks omanikusõbralik metsamajandus. Ja seda nii teenuse kvaliteedis, oskustes, usaldusväärsuses, hindades – kõiges, mis läheb korda meie klientidele. Seetõttu on meie tegutsemismudel omanikule lihtne. Kõik teenused ja lahendused probleemidele saab meie klient ühest kohast ilma erinevate ettevõtete vahel jooksmata, otsides optimaalset lahendust.

Eesti Metsameistri personaalne kliendihaldur suudab aidata kõige vajalikuga alates planeerimisest ja metsamajandamise kavast kuni lepingute ettevalmistamiseni. Kontrollitakse iga raie kvaliteeti ja saadetakse omanikule kvaliteedikontrolli raport koos piltidega tehtud töödest ja tagasiside tehtu kohta. Omanik saab alati kindel olla meie töö kvaliteedis, seda mugavalt ilma kodust lahkumata ja näpuga järge ajamata. Praktiseerime rohelist asjaajamist ja meie prioriteediks on muuta keskmist Eesti metsaomanikku metsauuenduse koha pealt teadlikumaks – mida tähendab maapinna ettevalmistus, kust saab metsataimed, kes teostab istutamise ja hiljem ka kultuuride hoolduse ning millised on riigipoolsed toetused. Hiljaaegu palusime 100 kõige värskemalt teenindatud kliendilt tagasisidet tehtud töödele. Tulemuseks oli 8,7/10. Hea tulemus, aga alati saab paremini.

Milliste meetmete toel nullemissiooni poole püüdlete?

Rohelise metsamajandamise juurutamisega oleme tegelenud juba paar aastat.

Uuringud on näidanud, et 1/3 keskkonda säästvatest lahendustest seoses CO₂ probleemidega tuleb metsandusest. Aga enne efektiivsete lahenduste loomist vajame täpseid andmeid, mille hankimine hetkel pole võimalik sel lihtsal põhjusel, et praegused CO₂ sidumise kalkulaatorid on ebatäpsed. Seega alustasime Euroopa kõige täpsema CO₂ kalkulaatori loomisest. Hetkel saab sellega kalkulatsioone teha Eesti kohta, kuid plaanime jõuda peagi nii kaugele, et seda saaks kasutada enamikus sarnases kliimavöötmes asuvates Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides.

Worldbank.org-i andmetel suudavad metsad pakkuda kuni 37% ulatuses leevendust globaalse temperatuuritõusu hoidmiseks alla 2 °C, seega metsandus pakub kõige olulisemaid lahendusi kliimamuutustega seotud diskussioonides. Metsade poolt süsiniku sidumise maksimeerimiseks peame neid säästvamalt majandama. Igal aastal neelavad metsad ligikaudu 2,6 miljardit tonni süsinikdioksiidi, mis on omakorda kolmandik fossiilkütuste põletamisel eralduvast CO₂-st.

Erinevaid süsinikku siduvaid metsanduslahendusi soovime hiljem hakata pakkuma meile sarnase kliimaga riikides. Plaan on ka laiendada taimlat ja varustada metsaomanikke iga aasta rohkem kui 3 miljonit taimega.

Kõigepealt on vaja arvutada välja oma kontserni jalajälg, mis aitab püüelda Eestis üheks esimeseks süsinikuneutraalseks metsandusettevõtteks.

Missugust käegakatsutavat kasu saavad Eesti Metsameistri rohe-eesmärkidega seotud arendustest metsaomanikud?

Loome ettevõtte süsinikuprogrammi võimaluse, mille abil saavad omanikud arvutada välja oma metsa süsinikusidumise mahu ja teenida sellest tulevikus passiivset tulu.

Lisaks suureneb oluliselt meie metsataimede kättesaadavus. Eesti Metsameistri Taimekasvatus OÜ rajab Eesti ühe suurima taimla, mis aitab jõudsalt kaasa meie ettevõtte ühele suurimale eesmärgile – istutada iga raiutud puu asemele kümme uut istikut.