Põllumajandus on kiires uuenemises: tulevikus võiks linnainimesel olla terve digifarm
(4)Aasta põllumehe konverentsil on räägitud palju, mida noortalunike heaks tehakse. Sellest, mida noored ise tahavad, rääkis noortalunike juht ja üks tiitlipretendente Priidu Veersalu.
„Kui noor valib põllumehe tee, on talle oluline vanemate pärandi säilitamine,“ sõnas Veersalu. Talle meeldib talunik olla ka sellepärast, et tegevusvaldkond on mitmekesine ning üks päev ei sarnane teisega. Ja tähtis on ka tunne, et oled oma aja ja oma maa peremees.
Küll tuleb tema sõnul praeguses ajahetkes ettevõtte ülevõtmist tõsiselt kaaluda. Kuna on hübriidkriis – sõda, covid, sisendite hinna kolossaalne tõus, rohelepe – siis pärsib noorte soovi talu üle võtta hirm ja teadmatus tuleviku ees.
Digikits ja agroturism juba on
„Põllumajandus on kiires uuenemises, mis sobib just noortele. Näiteks on huvitav väljakutse digilahendused. Meil on juba digikitsed, digilehmad, digiõunapuud ja miks ei võiks tulevikus linnainimesel olla ka terve digifarm,“ tõi noortalunik välja.
Põllumajanduse muudab tema jaoks huvitavaks see, et lisaks tootmisele on võimalusi oma toodangu väärindamiseks. Tema eesmärk on, et lambast jääks järgi ainult „mää“. Nende oma talus ollakse teel selle poole: on rohumaaviljelus, tõulambakasvatus ja tõumüük, tegeldakse lambaliha väärindamisega, tehakse lamba nahast ja villast käsitööd ning kõigele sellele lisaks tutvustatakse ka pärandkultuuri.
Põnev väljakutse on Veersalu sõnul noorte jaoks agroturism. See on just see valdkond, mille abil saab põllumajandust propageerida ja maaelu mainet tõsta. Aga see on ka võti, kuidas tutvustada tarbijatele eestimaise toidu tootmist ja tõsta nende teadlikkust.
Mida noortalunikud vajavad
Priidu Veersalu rõhutas, kui oluline on, et tarbija hakkaks eelistama kodumaist toitu: „Praegu tehakse valikuid ainult rahakoti pealt, inimesel peaks aga juba poodi sisse astudes olema peas mõte valida eestimaine toit. Selleks on oluline kvaliteedimärgiste loomine ja tutvustamine, Eestimaise toidu turundamine, tarbijate koolitamine ja mõttemaailma muutus.“
Talunikul on vaja maad. „Maale ligipääs oleks võimalik siis, kui riik sekkuks põllumajandusmaa ostu ja renti, nagu rääkis konverentsil eelnevalt ka Meelis Annus. Ootaksime riiklikku sekkumist põllumajandusmaa rendi ja ostu osas, et noortalunikul oleks võimalik eelisõigusega riigi maad rentida ning osta,“ rõhutas Veersalu. „Kui need mured lahendusele lähemale jõuaksid, muutuks põllumajandus noortele atraktiivsemaks, ja see soodustaks kindlasti põlvkondade vahetust.“
Talu üleandmisega ei tohiks hiljaks jääda
Enda peremeheks saamise looga on Priidu rahul. „Kui peres on noorem põlvkond jõudnud juba neljakümnendasse eluaastasse ja siis selgub, et ta võiks ettevõtet juhtima hakata, võib see samm tulla liiga hilja, kuna inimene on oma valikud juba teinud ning panustanud mõnda teise valdkonda,“ julgustab Veersalu vanu nooremale põlvkonnale talu üle andma.
„Minul endal toimus isalt ettevõtte ülevõtmine väga tasakaalukalt ja pere igakülgsel toetusel. Saan siinkohal lausuda vaid kiidusõnu,“ kommenteeris Veersalu seitse aastat tagasi toimunud ettevõtte ülemineku protsessi.
