KUULA | Kiireim viis insuldi tuvastamiseks: tõsta käed enda ette ja naerata!
(16)
Kuna insuldi korral on aju töö häiritud, ei pruugi inimene ise arugi saada, et temaga on midagi valesti. Kõrvalseisjatele võib tunduda, et inimene on purjus, sest tema tasakaalu ja kõnega pole kõik päris korras. Tähtis on osata insuldi sümptomeid ära tunda ja kiiresti abi kutsuda.
Lihtsaim viis kiireks kontrolliks on järgmine: palu inimesel tõsta mõlemad käed sirgelt enda ette ja neid nii hoida. Palu inimesel naeratada. Kui naeratamisel on üks suupool viltu, ees hoitavad käed vajuvad alla või ei suuda inimene üldse kätt enda ette tõsta, tuleb kohe helistada 112.
Äkki tekkinud ühe näopoole halvatus, ühe kehapoole tuimus, häiritud kõne, põhjendamatu nägemishäire, tasakaaluhäire ja kohmakus, väga tugev peavalu on insuldi sümptomid.
Kiirabi võib insuldikahtluse korral kutsuda endale ka inimene ise. Ka juhul, kui kõne on häiritud, oskavad Häirekeskuse töötajad sümptomid ära tunda ja püüavad teha kõik, et kiirabi patsiendini jõuaks.
Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv on rõõmus, et insuldile rohkem tähelepanu pööratakse. Nii on inimeste teadlikkus suurem, osatakse paremini ära utnda sümptomeid ja ka teatakse, mida sellisel puhul teha. Kõvasti on paranenud ka ravivõimalused ja -oskused, ka insuldijärgsel taastumisel osatakse täna rohkem abi anda, kui veel kümmekond aastat tagasi.
„Insult on järsult algav osaline aju verevarustuse häire, mis võib tekkida aju veresoone sulgumise või lõhkemise tõttu. See tekib alati äkki, võib juhtuda ka väga tervislike eluviisidega inimesele, ehkki riskitegurid on muidugi olemas,“ nimetab dr Kõrv.
Paljud neist on seotud inimese elustiiliga, suitsetamine, alkoholi liigne tarbimine, ülekaal ja vähenn füüsilise aktiivsus kindlasti suurendab riski. Seda teevad ka kõrge vererõhk, rütmihäired, diabeet ja vere kõrgenenud kolesteroolitase. Riskitegurid, mida inimene ise muuta ei saa, on vanus ja sugu. Naistel esineb insulti harvemini, kõige sagedamini alla 75-aastaste meeste seas.
Suurem osa insultidest tabab siiski kogu maailmas üle 65-aastaseid inimesi; üle 55-aastaste meeste ja naiste hulgas kasvab insuldirisk iga elatud aastakümnega kaks korda.
